valgub sellesse suunda, kus survejõud on kõige väiksem. Soojuspaisumine – kui temperatuur tõuseb, on al. soojuspaisumine oluliselt suurem kui näiteks teraspoldil. See liitekohas soojuspaisumisest toimuv koormuste vaheldumine põhjustaks ühenduskoha pinnasurve suurenemise ja külmvoolavuse järel jälle vähenemine, kui see ei oleks koonusekujuliste surveseibidega takistatud. Galvaaniline korrosioon – ilmneb, kui al. on kokkupuutes vasega ning liitekohal on mingi elektrolüüt (niiskus, vesi), siis galvaanilise korrosiooni mõjul al. sööbib. Juhtide liidete temperatuuritaluvused – Standardi SFS 2663 alusel: -T1 liited, mis on mõeldud juhtidele talitlustemp kuni 80 ja lühise temp-ga enimalt 180c… -T2 liited, mis on mõeldud juhtidele talitlustemp. üle 80c ja lühise temp-ga enimalt 250c. Liidete temp.talubuse kasutamine – PEX- ja paberisolatsiooniga kaablite puhul tuleb kasutada klassi T2 liiteid,
keevitusmasina kontaktide abil kokkupuutesse viidud detailide otspindade kuumutamisega trafo vahendusel vooluahelat pingestades. Enne otspindade kokkusurumist liidetavad pinnad sulavad. Takistuspõkk-keevitamisel ühendatavad detailid surutakse otspindu pidi kokku ning kuumutatakse keevitusvooluga plastse olekuni, misjärel rakendatakse survejõudu. Hõõgumiseni kuumeneval liitekohal täheldatakse kohtjämendust. Sulatuspõkk-keevitamist kasutatakse suure ristlõikepinnaga detailide, takistuspõkk-keevitust väikese ristlõikepinnaga detailide ühendamiseks. 5 Koostas: Reppy 21.11.2012 5. Gaaskeevituse protsess
mastiksiga või spetsiaalsete vuugitäitematerjaliga, mis peab olema piisavalt tugev liikluskoormuste talumiseks kui ka piisavalt elastne, võimaldamaks vuugi avanemist Kui vuugitäide paigaldatakse ühe kuu möödudes betoonivalust, tekivad mahukahanemisest tingitud vuukide täiendava laienemise tõttu tõenäoliselt probleemid juba enne aasta möödumist. Sõltuvalt täitematerjali tüübist võib pragunemine tekkida kas vuugitäites, betoonis või vuugitäite ja betooni liitekohal. Kui töövõtja siiski ootab ja täidab vuugid alles siis, kui pinda juba koormatakse, võivad vuukide servad enne täitmist mureneda liikluse tõttu betoonpinnal. Praktilist lahendust probleemile pole veel leitud. Ilmselt on kõige otstarbekam nõuda töövõtjalt vuukide täitmist nii hilja kui võimalik ning tuleks täita hiljem täiendavalt alad, kus täitematerjal on pragunenud või betooni küljest eraldunud.
Erineva paksusega õhukeste detailide kokkukeevitamisel tuleb kallutada keevituspüstolit nii, et kaarleegi ots kuumutaks paksemat detaili ning õhemat detaili kuumutaks kaarleegi külg (Joon. 29 A ja C). Ühepaksuste detailide A B C kokkukeevitamisel on kaarleegi ots Joon. 22 Keevituspüstoli ristikalle detailide liitekohal (Joon. 29B). 14 Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 15 MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadietteandemehanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk-d, gaasibaloon-e koos reduktori-f ja
Erineva paksusega õhukeste detailide kokkukeevitamisel tuleb kallutada keevituspüstolit nii, et kaarleegi ots kuumutaks paksemat detaili ning õhemat detaili kuumutaks kaarleegi külg (Joon. 29 A ja C). Ühepaksuste detailide A B C kokkukeevitamisel on kaarleegi ots Joon. 22 Keevituspüstoli ristikalle detailide liitekohal (Joon. 29B). Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 14 14. MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadietteandemehanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk-d, gaasibaloon-e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga-
Erineva paksusega õhukeste detailide kokkukeevitamisel tuleb kallutada keevituspüstolit nii, et kaarleegi ots kuumutaks paksemat detaili ning õhemat detaili kuumutaks kaarleegi külg (Joon. 33 A ja C). Ühepaksuste detailide A B C kokkukeevitamisel on kaarleegi ots Joon. 33 Keevituspüstoli ristikalle detailide liitekohal (Joon. 33B). Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 19 MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: keevitusvooluallikas, etteandemehhanism, traadipool, juhtimisblokk, gaasiballoon koos reduktori ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga , tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon
Neutraalkeevitust kus keevituspüstoli ots on risti keevitatava pinnaga kasutatakse vähem. Tema omadused on kahe eelmise vahepeal. Keevituspüstoli ristikalle sõltub keevisliite liigist ja materjali paksusest. Erineva paksusega õhukeste detailide kokkukeevitamisel tuleb kallutada keevituspüstolit nii, et kaarleegi ots kuumutaks paksemat detaili ning õhemat detaili kuumutaks kaarleegi külg Ühepaksuste detailide kokkukeevitamisel on kaarleegi ots detailide liitekohal . Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. Liited mis kasutasime praktikal Praktikal kasutasime nurk-,põkk- ja vastakliiteid. 26 Põkkliite puhul on liiteelemendid ühes tasa- või mingis muus pinnas.
Algas see Baltika ürgmandri liitumisest Avalonia pisimandriga ja nende vahelise Törnquisti mere kadumisest, mis leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid Avaloniaga täienenud Baltika kratoon ning Põhja-Ameerika (Laurentia) jõudsasti ja liitusid ajastu lõpuks täielikult. Liitekohal, endise Iapetuse ookeani asemele, hakkas kerkima Kaledoonia mäestik, mis kulges üle Briti saarte, Lääne-Skandinaavia ja Ida- Gröönimaa kuni Teravmägedeni. Kerkimise tagajärjel taandusid mered järk-järgult üha kaugemale mandriäärtele. Endiselt eksisteeris ekvaatorilt lõunanabani ulatuv Gondwana hiidmanner, mille idaots (Austraalia, Põhja- ja Lõuna-Hiina) ulatus troopikasse, lääneserv (Lõuna-Ameerika, Aafrika) aga lõunanaba piirkonda, Araabia,
Takistuspõkk-keevitamisel ühenda- e. plasmakeevitamist ja otsekaarega plasmakeevi- tavad detailid surutakse otspindu pidi kokku ning tamist, e. plasmakaarkeevitamist (sele 2.27). Esime- kuumutatakse keevitusvooluga plastse olekuni, mis- sel juhul kasutatakse nn. kaudkaart, kus elektrikaar järel rakendatakse survejõudu. Hõõgumiseni kuu- põleb sulamatu elektroodi ja plasmagaasi kokku meneval liitekohal täheldatakse kohtjämendust. suruva düüsi vahel. Teisel juhul kasutatakse otse- Sulatuspõkk-keevitamist kasutatakse suure ristlõike- kaart, kus elektrikaar põleb vahetult sulamatu elekt- pinnaga detailide, takistuspõkk-keevitust väikese roodi ja keevitatava toote vahel. Mõlemal juhul moo- ristlõikepinnaga detailide ühendamiseks. 62
Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumik on ümbritsetud väiksemate pool- või kolmveerand sammastega e. turbadega, mis laseb piilaritel mõjuda saledate ja kergetena. Kimppiilarit lõpetav kapiteel on kaunistatud realistliku taimemotiiviga, turbad aga tõusevad mööda seinu võlvideni, kus nad ühinevad võlviroiete ja vööndkaartega., moodustades hilisgootikas võlvidel tiheda roietevõrgu. Roiete ja vööndkaarte liitekohal võlvitipus oli kas ümmargune, nelinurkne või polügonaalne kaunistustega päiskivi. Kloostriarhitektuuris jätkus gooti ajastul juba varem välja kujunenud skeemi täiustumine. Kloostri peamised hooned ehitati sulushoonestuse ehk klausuurina, neid ühendas ristikäik. Käsitletaval ajajärgul kasvas suuresti ka profaanehitiste osatähtsus. Juba romaani perioodist 54
annaabi.ee 
