· juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel. Eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus; vaatamata spetsialiseerumisele; · liiniinstantside koormuse vähendamine; · asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus;
16.Koht, isikute ja kohtade seostamise viisid: Koht on abstraktne isikust sõltumatu tööülesannete kompleks Koht võib hõlmata mitmeid töökohti Koht on kõige väiksem organisatoorne üksus Otsustamiskohad vs realiseerimiskohad Põhikohad vs abikohad Liinikohad vs staabikohad Täitevkohad (kõige madalam hierarhia astmel kohad) vs juhtivkohad (instantsid) Staabikohtadel ei ole korraldusõigust liinikohtade üle Isikute ja kohtade seostamise teed Objektile orienteeritus–algul luuakse kohad ja seejärel vaadatakse, kellega täita Isikutele orienteeritus – olemas on inimesed ja seejärel vaadatakse, millistele kohtadele nad panna Mida kõrgem koht ja raskem tööturu olukord, seda enam orienteerutakse isikutele (sihtotsing) 17. Juhtimislaiuse mõiste ja tegurid, see millest oleneb: Alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib
· kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; · juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon. Staabi-liiniorganisatsiooni iseloomustavad põhimõtted (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ühtsus; · otsustus- ja erialakompetentside lahusus; · funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Staapi iseloomustab kaks põhitunnust: 1) ta osaleb juhtimisprotsessis otsuste ettevalmistamisel; 2) tal ei ole korraldusõigust liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel. Eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus; vaatamata spetsialiseerumisele; · liiniinstantside koormuse vähendamine; · asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus;
paindlikkus. 11) Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni? kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon, juhtimise ühtsus, otsustus-ja erialakompetentside lahusus. Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö staapide ja liinikohtade vahel. 12) Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni? Kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui iseseisvaid divisjone. Divisjonijuhid saavad suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle; divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Perioodikasum ja/või divisjoni
Eri ostjagruppid nõuavad erisuguseid turustus- või ostumeetodeid o Kohtade jagunemine Otsustamiskohad vs reealiseerimiskohad Põhikohad vs abikohad Liinikohad vs staabikohad Täitevkohad (kõige madalama hierarhia astmel kohad) vs juhtivkohad (instantsid) Staabikohadel ei ole korraldusõigust liinikohtade üle o Isikute ja kohtade seostamise teed Objektile orienteeritus - algul luuakse kohad ja seejärel vaadatakse, kellega täita Isikutele orienteeritus – olemas on inimesed ja seejärel vaadatakse, millistele kohtadele nad panna Mida kõrgem koht ja raskem tööturu olukord, seda enam orienteerutakse isikutele o Kohtade ühedusteed
annaabi.ee 
