TERVISESPORDIKESKUS SLM 2, M1:20 KATUSLAGI 470 20 Profiilplekk 18mm Roovlauad 38mm Plekist korstnaris Distantsliist 10mm Aluskate 0,1mm Liimpuittalad 400mm Mineraalvill 300mm Roovlauad 20mm Kipslagi 13mm 250 Taavi Tammekivi EAEI - 33, 092583 [Academic use only]
TERVISESPORDIKESKUS KONSTRUKTIIVNE SKEEM LIGE, M1:50 Profiilplekk +4,325 +3,995 Poorbetoonist Liimpuittalad sillus +2,970 Poorbetoonist sillus +2,565
PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või vana kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on
3 3 Liimpuittalad 8080 1200 8080 Roovlauad
TIHENDATUD KILLUSTIKALUS 200MM ALUSKATE 0,1MM MINERAALVILL 300MM LIIMPUITTALAD 400MM ROOVLATT 10MM KIPSLAGI 13MM Taavi Tammekivi
MINERAALVILL 300MM HUVAHE 20MM LIIMPUITTALAD 200x400MM, 12000MM PUITLAUDIS 20MM KIPSPLAAT 13MM Taavi Tammekivi
10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Classic kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Mittekandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Katus Katuse kalle: 10% Katuse konstruktsioon: 13mm kipslagi 10mm distantsliist 400mm Liimpuittalad 300mm mineraalvill 0,1mm aluskate 10mm distantsliist 38mm roovlatt 18mm profiilplekk TP20 Välisviimistlus Elamu sokkel krohvida. Välistrepp on valatud betoonist. Välisseinad kaetakse krohviga. Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad, Siseviimistlus -5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes
õhu- ja aurutõke 1 mm vineeralus 15 mm profiilplekk PP-125-0,5 125 mm _______ 472 mm liimpuittalad 300 mm PVC-kattega klaasvillast ripplagi* * Märgades ja niisketes ruumides: alumiiniumist ripplagi 3.3 Ehitise küte Hoone küttesüsteem on lahendatud vesikeskküttega. Kütmiseks vajalik soe vesi saadakse tehnilises ruumis paikneva õlikatlaga. Küttekehadena kasutatakse terasest radiaatoreid ning hoone on varustatud külma ja sooja veega. Lisaks on saali ning niiskete ja märgade
endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast) ning omadustelt ebaühtlane materjal. Samuit muutub puidu niiskussisaldusega ka tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Ehituses kasutatava puidumaterjalid võib liigitada järgnevalt: Saematerjal; Profiilhööveldatud materjal (nt. sise- ja välisvoodrilauad, liistud); Puitplaadid (nt. vineer, puitlaasplaat, puitkiudplaat); Talad ja sõrestikud (nt. liimpuittalad); Uksed, aknad ja muud puittooted; Kasutatud materjal http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/Mart_Riistop_Puit_ehituses.pdf Professor Lembi-Merike Raado loengukonspekt http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/Sugis2015/Ehitusmaterjalid_15_II.pdf 8
seda eraldi soovib. Ent kuna CCA on odavam ja võibolla isegi teistest parem, julgeks selle kasutamist soovitada seal, kus see keelatud ei ole. Foto 1. Immutatud männi treipuit. Pruun südamik on lülipuitmillesse immutusaine ei tungi ja mis on looduslikult piisavalt biokindel. Immutatud puidu ebaühtlane värvus ei pruugi tähendada halba immutuskvaliteeti,vaid võib näidata näiteks seda, et saetud pinnale on sattunud nii lüli- kui maltspuitu. Foto 2. Soome Vihantasalmi silla liimpuittalad ja asfaldialused pingelamell plaadid on valmistatud kreosoodiga immutatud puidust. Puidu värvus varieerub pruunikast mustani, sõltuvalt sellest, kui palju kreosooti on päikese toimel pinnale imbunud (vt pingelamellplaatide otsad) kui ka sellest, kas pinnakihti on sattunud lülipuitu (vt foto1) Foto 3. Eestis, kus termiite ei ole, vajab immutust vaid puitkarkassi alumine vööpruss. Foto 4. Ühtki välistreppi ei tohiks teha immutamata puidust.
sille kuni 18 m OSB- või vineerseina ja laudvöödega saadakse ökonoomne talakonstruktsioon. Tala vineerseina paksus võetakse vähemalt 10 mm ja vöölauad paksusega 4,0 cm. Talad võib konstrueerida kas I- või karpristlõikega Tala seina jäikus tagatakse laudadest ribidega. Jäikusribid asetatakse I-ristlõikega taladel kahel pool seina ning karpristlõike puhul kahe seina vineertahvlite vahele. Äärmistesse paneelidesse asetatakse täiendavad ribid. Armeeritud liimpuittalad Epoksüüdsideainete baasil valmistatud segude hea nakkumine nii puidu kui terasega võimaldab talade piiratud kõrguse puhul suurendada nende kandevõimet ja deformatsiooniomadusi terasvarrastega (ka klaasplastvarrastega) armeerimise teel. Jätkuvtalad silded kuni 25 m Mitmeavalised ehk jätkuvatalad vôimaldavad materjali ökonoomsemalt ära kasutada. Mitme järjestikuse ava katmisel jätkatakse lihttalasid kas viltuse hamba või tugipadja abil, seega seotisena või ots-otsaga
....................................................................................... 60 7.2 Augustatud talad ............................................................................................................................. 61 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 2/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7.3 Liimpuittalad.................................................................................................................................... 62 7.3.1 Ühepoolse kaldega talad .............................................................................................................. 62 7.3.2 Kahekaldega, harjakõverusega ja kahekaldega altkõverusega talad ........................................... 64 7.4 Liittalad.......................................................................................
annaabi.ee 
