vastusreaktsioonide süntees. - seoste loomine - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine 24. Nimetage OTSAJU POOLKERA sagarad: ● otsmiku-, kukla-, kiiru- ja oimusagar 5 25. Milles seisneb AJUVATSAKESTE tähtus? ● Siin valmistatakse SOONPÕIMIKUTES pidevalt LIIKVORIT ehk ajuvedelikku. 26. Nimetage pea- ja seljaaju KESTAD seestpoolt väljapoole 1) soonkest ehk pehmekest PIA MATER 2) ämblikkest ARACHNOIDEA 3) kõvakest DURA MATER ● Ajukestade vahele jäävad RUUMID on: 1) SUBDURAALRUUM - kõvakesta DURA MATER ja ämblikkesta ARACHNOIDEA vahel 2) SUARAHNOIDAALRUUM - ämblikkesta ARACHNOIDEA ja soonkesta PIA MATER vahel 27
umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid I haistmisnärv haistmissibul, haistmine
kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molikulid? Endotsütoos
- osaleb venoossete siinuste moodustumisel ➔ pea ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve! 14 2. Ämblikkest ARACHNOIDEA (keskmine) - õhuke, õrn sidekoeline leste, mida katab endoteel - seal on vähe veresooni ja närve, - ülal ja all väikesed ruumid ajuvedelikuga ➔ alumine osa laiem, seal ajuvedelik ringleb, kitsamas liikvorit vähem - ei ulatu aju lõhedesse ja vagudesse, läheb neist üle ● ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb SUBDURAALRUUM. EKSAMIL!!! - kitsas pilu, väheke liikvorit ● ämblikkesta ja soonkesta vahel asub SUBARAHNOIDAALRUUM - ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor ➔ EKSAMIL TEADA, et toodavad ajuvedelikku, mis on vajalik aju ainevahetuses! ➔ SUB-ruumidesse võivad tekkida verevalandused -> surve ajule kui kogunenud vere hulk
pool tundi) välja, · Peavalu, iiveldus · Nägemis- ja tasakaaluhäired 13 Ajuverevalum Löök vastu pead võib põhjustada koljusisese verevalumi tekke, mille korral teadvus taandub ja taastub. 2. Koljuluumurd Võmaliku koljupõimiku vigastuse tunnusteks on verejooks ninast, suust ja kõvadest või kõigist mainitud avaustest korraga. Lisaks verele võib erituda liikvorit või purustatud ajumassi 3. Tegutsemisjuhised Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112! Pea piirkonna haavad paistavad silma väga ohtra veritsuse poolest, lahtise ajutrauma korral ei peaks haava töötlema, piisab kui asetada katteside ning transportida raviasutusse, kus saab patsiendile võmaldada neurokirurgilist abi. LÜLISAMBA - JA VAAGNAVIGASTUSED Vigastused võivad tekkida olukorras, kus inimkehale mõjub ülisuur jõud: · Liiklusavarii
• Megalentsefaalia – rakkude üleprodutseerimine, rakkude paljunemisest tekkiv aju suuremõõtmelisus • Hüdranentsefaalia – ajupoolkerasid asendavad liikvorit sisaldavad tsüstilised kotid 17 – kujunevad keerulised motoorsed/ sensoorsed/ käitumuslikud oskused mitte kasutada sünnitusel ravimeid!!!
annaabi.ee 
