mitmekülgse liikumisega. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid- lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne). Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi lastele loomuliku tegevusega mängimisega. Hea on, kui mängud on erineva suunitlusega (tasakaalu-, koordinatsiooni-, rütmimängud), siis areneb lapse lihaskond ja luustik dünaamiliselt. Mõõdukalt aktiivne kehaline tegevus soodustab luude tihenemist ja lihaste arengut. Õige rüht tagab meile sirge selja ja terve lülisamba. Rühi arengu seisukohalt on väga tähtsad üldarendavad ja spetsiaalsed rühi arengut toetavad võimlemisharjutused, mis toetavad lapse lihaste arengut
1.Et tagada kehahoiu nn. koolivalmidus, peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt või teiste kehaliste võimete arendamine, liigutusoskuste ja –vilumuste kujundamine või kontrollimine 60 minutit. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi loomuliku liikumisega – jne; #mängukohale- väljak, suur või väike ruum, maastik jne.; #mänguajale lasteaia päevaplaanis- mängimisega.2.Liikumismänge valides tuleks eelkõige tähelepanu pöörata tasakaalu, koordinatsiooni hommikul enne sööki, enne või pärast hommikust õppetööd väljas viibimise ajal, õhtupoolikul,
lihtsalt ennast füüsilise vormi tippu, peavad olema ettevaatlikud, sest on suurenenud ületreenimise oht. Igal inimesel on nähtud ette oma piir treenimise koha pealt. Selle kohta lähemat infot saab perearstilt, kui läbi viia uuringud. Treenides ennast liialt palju, ei suuda inimese keha pingele vastu pidada ja annabki järgi, mis võib ilmneda infarkti kujul. 6 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas Liikumissoovi vähenemise peamisteks põhjusteks noorukieas peetakse eelkõige sotsiaalseid faktoreid. Kõige tavalisemateks teguriteks on huvide muutumine, motivatsiooni ja materiaalsete võimaluste puudus ning negatiivne suhtumine kõigesse täiskasvanute poolt soovitatavasse, isegi aktiivsesse sporti. Vähem pööratakse tähelepanu füsioloogilistele põhjustele. Eelkõige kehakaalu tõusu
Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid-lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne). Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi lastele loomuliku tegevusega mängimisega. Hea on, kui mängud on erineva suunitlusega (tasakaalu-, koordinatsiooni-, rütmimängud), siis areneb lapse lihaskond ja luustik dünaamiliselt. Mõõdukalt aktiivne kehaline tegevus soodustab luude tihenemist ja lihaste arengut. Õige rüht tagab meile sirge selja ja terve lülisamba. Rühi arengu seisukohalt on väga tähtsad üldarendavad ja spetsiaalsed rühi arengut
35. Õige rühi kujundamine. Rüht- kehahoid-harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi-ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisese füüsilisest arengust. Rühi kujunemine langeb põhiliselt koolieelsesse perioodi. Et tagada kehahoiu nn. koolivalmidus, peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 min. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi mängimisega. Liikumismängudest soovitatakse mänge tasakaalu, koordinatsiooni ja rütmitunde arendamiseks. Rühi arengu seisukohalt tuleb oluliseks pidada ka üldarendavaid ja spetsiaalselt valitud võimlemisharjutusi, et suunata teadlikult kehatüve lihaste arengut. Sellise kehalise tegevusega arenevad liigutuslikud oskused ja kehalised võimed, paraneb ka lapse kehatunnetus ja keha juhtimise oskus. 36. Südame-veresoonkonna haiguste profülaktika lapseeast alates.
tundi nädalas; 2. kuulumine spordiklubisse; 3. kooli heatasemelise kehalise kasvatuse mõju. Positiivne seos leiti veel kehaliselt aktiivse ja sõbra või elukaaslase vahel. Kehalise aktiivsuse säilitamiseks täiskasvanuna motiivideks on võimalus maandada stressi ja psüühiliselt lõdvestuda. Mitte vähem pole oluline omada võimalust liikuda looduses ja olla terve ning võimekas (Kemper, 1995). Liikumissoovi vähenemise peamiseks põhjuseks noorukieas peetakse eelkõige sotsiaalseid faktoreid (Engström, 1991): 1. huvide struktuuri muutumine; 2. motivatsiooni ja materjaalsete võimaluste puudus; 3. negatiivse hoiaku väljakujunemine sportlikusse tegevusse; 4. haigestumine. Haigestumine põhjustab nooruki osalise sotsiaalse isolatsiooni. Haigestumisega kaasuv ajutise kehalise töövõime langus piirab otseselt liikumisvabadust.