4. Ehitus 5. Tööpõhimõte · Kaks rühma 1. Dünaamiline 2. Mahtpumbad Magnetsiduriga keemiapump parim lahendus mürgiste ja agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus · Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H Click to edit Master text styles
tõstekõrgus? Pumpasid liigitatakse kasutusala järgi, energiallika järgi ja tööpõhimõtte järgi. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse pumbad kaheks dünaamilisteks pumpadeks ja mahtpumpadeks. Pumba tööparameetriteks on tootlikkus, tõstekõrgus, võimsus, kasutegur, kavitatsioonivaru ehk max 4 lubatav vaakum ja tööorgani liikumissagedus. Pumba tõstekõrgus on pumba poolt tekitatav surve. 32. Pumba kasuliku võimsuse arvutusvalem ja täiskasuteguri mõiste. Täiskasutegur on kasuliku võimsuse suhe pumba võimsusesse. 33. Mis on kavitatsioon ja kus ta pumba juures võib esineda? Kavitatsioon on nähtus kui vedeliku voolamisel pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. See esineb pumpade juures siis kui vedeliku rõhk langeb allapoole tema
- ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min Üksiktoime- e. lihttoimega kolbpumbad. • Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste • ühekordse tegevusega pump • n - väntvõlli pöörete arv minutis • D - silindri sisemine diameeter 2 • S - kolvi käik Q D S 60n m 4 • m - pumba mahukasutegur.
Vedeliku rõhkude vahe tõttu pumbas ja torustikus toimub vedeliku transport. Pumba tööd iseloomustavad parameetrid on järgmised: • tootlikkus Q s.o. pumpa ajaühikus läbiva vedeliku maht, m3 /s, • tõstekõrgus H (m), iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab, • võimsus N (W) ja kasutegur η , • tööorgani liikumissagedus n (pöörlemis- või käigusagedus, s-1, p/min, p/s, käiku minutis). Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. o teoreetiline võimsus ehk kasulik võimsus WS (power gained by the fluid) o vajalik võimsus ehk pumba võimsus Wtehn) (shaft power driving the pump) o Pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab s
Liigitatakse pumbatava vedeliku järgi: õli, hape, vesi Liigitatakse energiaallika järgi: elekter, aur, tuul Liigitatakse kasutusala järgi, tööpõhimõtete, ehituse järgi Pumba tööparameetrid: Jõudlus (vooluhulk) Q, pumba ajaühikus läbiva vedeliku maht Tõstekõrgus (surve) H Võimsus P Kasutegur n (sabaga n) Kravitatsioonivaru A (kolmnurk) H või maksimaalne lubatav vaakum Tööorgani liikumissagedus n Pumba tõstekõrgus Staatiline tõstekõrgus- ülemise ja alumise veepinna vahe Dünaamiline tõstekõrgus- pumba täissurveks nimetatakse staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. Pumplad Pumplad on kanalisatsioonisüsteemi väga vastutusrikas osa. Pumplas on: Reoveekogumismahuti Pump või pumbad Pumpade väljatõstevarustus Toruarmatuur Avariilase Juhtumis ja elektriseadmed Pumpla peab olema ventileeritav
Liigitatakse ka kasutusala, tööpõhimõtte ja ehituse järgi. Pumba tööparameetrid Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: · Jõudlus (vooluhulk), Q kui palju vett tahetakse ajas liigutada · Tõstekõrgus (surve), H m kui kõrgele peab vesi jõudma · Võimsus, P kW osa energiat läheb kaduma ja energiaallikas peab olema võimsam · Kasutegur pumba efektiivust näitav tegur · Kavitatsioonivaru, AH m max lubatav vaakum · Tööorgani liikumissagedus, n (pöörlemis- või käigusagedus p/min või käiku minutis) Staatiliseks tõstekõrguseks nim ülemise ja alumise veepinna vahet. Koosneb imemiskõrgusest ja survekõrgusest. Pumba dünaamiliseks tõstekõrguseks e pumba täissurveks nim staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. See on tõstekõrgus, mida pump tegelikult peab ületama. Pump peab ületama survekaod Igat pumpa iseloomustatakse pumpade karakteristikuga. Pumba tootlikus on suurem siis, kui
ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest väiksem , on vee teoreetiliselt imemiskõrgusest suurem.
- pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min käiku/minutis ). 1. Pumba tootlikkus näitab ajaühikus tehtud kasulikku tööd. Eristatakse : - mahulist tootlikkust Q ( m3 / s ; m 3/ h; l / s; l/ min,) - massilist tootlikkust G ( kg/ s ; kg/ h, t/ h ) Seos mahulise ja massilise tootlikkuse vahel : G = Q , kus on vedeliku tihedus. Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk ,mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele.