mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin.liikidesse kuuluvad isendid ei saa ristuda käitum.ja ehituslikel põhjustel.N:Saaremaallähestiku astseva musta ja punase leegri vahel ei teki ristandeid,sest must õitseb tunduvalt varem. Geogr.isol:e.ruumiline eraldatus
Miinus: Tugev sõltuvus keskkonnast o Generalistid: Miinus: Valitseb konkurents Plussid: Sõltuvus keskkonnast väiksem ning edasise arengu võimalus 2) Evolutsiooniline regress: Organite taandareng seotud tavaliselt üleminekuga siseparasitismile o Kaovad aktiivset elutegevust toetavad organid (nt. meeleelundid, aktiivsed liikumisorganid o Suurem osakaal passiivset elutegevust tagavatele organitele (nt. kinnitusorganid, kehakatted) o Ülisuur osakaal on paljunemisorganitel Väljasuremine organismirühm (populatsioon, liik) geneetilise materjali lõplik kadu. Väljasuremise põhjused: o Ulatuslikud looduskatastroofid (jääajad, vulkaanipursked, hiidlained, meteoriidiga kokkupõrked)
eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest e. fibroossest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. Näiteks jäsemeliigeste külgedel paiknevad kaaskülgsidemed võimaldavad liikumist ainult sagitaaltasandis. 13) Lihaste ehitus lihased on aktiivsed liikumisorganid. Moodustavad vöötlihaskiududest koos viimaseid seostava sidekoega ja kinnituvad passiiivsetele liikumisorganitele luudele. Paigalseisval loomal fikseerivad lihased keha asendit. Lihaste kuju on väga mitmekesine. Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel. Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel
poise-poised - kalade suu ümber paiknevad jätked. püsisoojane - loomad, kelle temperatur kehas on püsivalt kõrge ja nad suudavad seda hoida kindlates piirides. sisetoes e luustik e skelett - tugisüsteem organismis sees kõigil selgroogsetel ja osal selgrootutel soomused - paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon. tiinus - looma järglase ootus uimed - veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust. Uimed esinevad muu hulgas kaladel, kahepaiksetel, mõnedel tigudel. Kõrgemate loomade jäsemed evolutsiooni käigus arenenud ürgkalade uimedest. ujupõis- kalade elund, mis sisaldab gaase. Talitleb lisahingamis-, hüdrostaatilise ja erikaalu muutva elundina. vastne - moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust. Vastseid esineb näiteks putukatel,
Sporulatsiooni erinevatel etappidel ekspresseeruvad erinevad sigma faktorid. Sporulatsioonis osalevate geenide avaldumine on kontrollitud nii ajaliselt kui ka ruumiliselt: 1) Faktorid E ja K on seotud emaraku varajaste ja hiliste geenide avaldumisega 2) Faktorid F ja G kontrollivad varajasi ja hiliseid prespooris avalduvaid geene. Üldse on B. subtilis'el kirjeldatud 9 erinevat sigma faktorit. Faktorid A (põhiline sigma faktor), B (üldine stressi sigma faktor), C (?) ja D (rakkude liikumisorganid) on seotud rakkude vegetatiivse kasvuga ning eelpoolmainitud H ekspressioon kaasneb regulatoorsete ümberkorraldustega, mis ilmnevad sporulatsiooni induktsioonil. Sporulatsiooni varajaste geenide avaldumine Prespooris avalduv sigma faktor F on kodeeritud Spo0A-P poolt aktiveeritava SpoIIA operoni viimase geeni spoIIAC poolt. Sellele geenile eelnevate geenide spoIIAA ja spoIIAB produktid kontrollivad F aktiivsust. SpoIIAB on anti-sigma faktor, mis inaktiveerib F-i
• mikrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt surnud orgaanilisest ainest toitujad) Vee- ja maismaakeskkonna võrdlus: 1. Niiskus on maismaal oluline limiteeriv tegur. 2. Temperatuuri varieeruvus õhkkeskkonnas on oluliselt suurem kui vees. 3. Maapind (ka vesi) pakub organismidele tuge, mida õhukeskkond ei paku. Evolutsiooni käigus on maismaataimedel ja –loomadel kujunenud tugev skelett, loomadel ka liikumisorganid. 4. Erinevalt veest ei ole maismaakeskkond homogeenne, mitmesugused geograafilised takistused piiravad organismide vaba liikumist. 5. Substraat (oluline ka vees), on maismaal äärmiselt oluline tegur. Pinnas (muld) on biogeenide allikas ning kujutab endast olulist alasüsteemi. 6. Veebiotoobid on pidevas muutumises vee liikuvuse tõttu. 7. Vees ületab eluta komponent elusa 3 kuni 4 korda, maismaal 2 korda. KLIIMA JA SUBSTRAAT ON KAKS PEAMIST TEGURITERÜHMA, MIS
annaabi.ee 
