Hindamine toimub iga looma fenotüübi järgi ja seetõttu tuleb arvestada, et looma genotüüpi mõjutab arvukalt keskkonnategureid. Neist tulevad arvesse söötmine, pidamine, vanus, aastaaeg, tehnoloogia. Keerukamaks muudab arvestamise olukord, et erinevad genotüübid on välistegurite poolt erinevalt mõjutatavad. Eestis kehtestatud tõuaretuseeskirjade kohaselt hinnatakse tõutüübi väljendatust, välimikku, mõõtmeid, liikumisomadusi, tööjõudlust ja järglaste väärtust. Iga tunnus hinnatakse 10- pallilise süsteemi järgi, praktikas määratakse pallide arvu järgi hobune klassidesse. Praegusel ajal on Eestis kasutusel neli klassi: kõrgem, I, II ja III klass. Aretusväärtus on tõulooma geneetiline potentsiaal, võrreldes tõukaaslastega, arvestades majanduslikku tasuvust. Hobusekasvatusse toodi indeksarvutamine sisse 1979. aastal ametliku eeskirjaga täkkude tõuaretusse valimise kohta
11. Eestis aretatvate hobusetõugude parandamiseks lubatud tõud on EHS-i poolt kindlaks määratud vastavate tõugude aretusprogrammides ja nad peavad olema kantud vastava tõu tõuraamatusse Tähtsamad valikutunnused ja hobuste aretusväärtuse hindamine 12. hobust hinnatakse valiktunnuste põhjal. Valikutunnuste arvestatakse põlvnemist, tõutüübi väljendust, välimikku, mõõtmeid, liikumisomadusi, tööjõudlust ja järglaste väärtust. 13. valikutunnuseid hinnatakse iga tunnuse osas punktilises süsteemis järgmiselt: 10 suurepärane 5 rahuldav 9 väga hea 4 mitterahuldav 8 parem kui hea 3 halb 7 hea 2 vägahalb 6 keskmine 1 mittearvestatav
aega ega ruumi. 1.2.5.2 Teleportmehaanika algmed Ruumi kadumine väljendub selles, et keha liikumine ei ole pidev. Keha ei läbi ,,liikumisel" kõiki ruumipunkte oma liikumistrajektooril. Keha liikumine ei võta enam ruumi liikumistrajektoor puu- dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. ,,üleminekuga" ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees
aega ega ruumi. 1.1.6.2 Teleportmehaanika algmed Ruumi kadumine väljendub selles, et keha liikumine ei ole pidev. Keha ei läbi ,,liikumisel" kõiki ruumipunkte oma liikumistrajektooril. Keha liikumine ei võta enam ruumi liikumistrajektoor puu- dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. ,,üleminekuga" ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees
1.2.5.2 Teleportmehaanika algmed Ruumi kadumine väljendub selles, et keha liikumine ei ole pidev. Keha ei läbi „liikumisel“ kõiki ruumipunkte oma liikumistrajektooril. Keha liikumine ei võta enam ruumi – liikumistrajektoor puu- dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. „üleminekuga“ ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees
annaabi.ee 
