sooritamine ->üleminek uuele tegevusele. Ülaltsöödu lähteasend- on püsiv ning tasakaalustatud. Õlgade laiune harkseis, üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Iseloomulik on faasilisus: 1. Ettevalmistav faas- käte liikumine pallile vastu. 2. Põhi-ehk tööfaas- palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo pidurdamine ja suuna andmine. 3. Palli saatmine kätega, minnakse üle uuele tegevusele. Tehnika: · Randmed- on söödu sooritamisel amortisaatorid ja regulaatorid. Peatatakse palli hoogu ning antakse nõrgale pallile hoogu juurde. · Küünarliiges- söödu sooritamise peamine vahend. · Ülaltsööt enda kohale- analoogne ettesööduga · Ülaltsööt selja taha- lähteasendis on käed pea kohal, kui tabatakse palli
Ründelöögi tehnika mõnevõrra varieerub, sõltuvalt sellest, kui kaugel on pall võrgust ja mitu sammu on võimalik kasutada hoovõtuks. Kolmesammulise hoovõtuga ründelöögi kirjeldus: Lähteasend on kõrge ja ebapüsiv, keharaskus päkkadel. Esimene samm tehakse vasaku jalaga, ülesandeks ajastamine ja suuna valimine. Käed on veidi kõverdatult kõrval. Teise sammu eesmärgiks on valida üleshüppeks õige koht; liikumishoo pidurdamine ning suunamine üles. Sirge parem jalg läheb kannale ette-maha. Samal ajal liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha. Kolmas samm tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda. Käed jätkavad liikumist taha-alla. Äratõuge: rullumine üle kandade päkkadele ja jalgade aktiivne sirutus põlve-, puusa- ja hüppeliigesest. Lennufaasis painutatakse õlavöö rindkerest taha, löögikäsi ja õlg liiguvad taha.
ülalt- alt ja ründesööt.Ülaltsööt on palli söötmine sõrmedega , lähteasend püsiv ja tavakaalustatud, õlgade laiune harkseis üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine. Ranne ja sõrmed annavad pallile algkiiruse, palli saatmine kätega. Pall jääks täpselt otsmiku kohale, palli lähenedes viiakse keharaskus madalamale, küünarliigesest kõverdatud käed moodustavad kolmnurga, sööt otsmiku ees, söödu sooritamisel sirutab jalad, kere ja käed, randmed amortiseeritud. Ülaltsööt enda kohale on kerekalle natuke taha, käes
Ründelöögi tehnika mõnevõrra varieerub, sõltuvalt sellest, kui kaugel on pall võrgust ja mitu sammu on võimalik kasutada hoovõtuks. Alljärgnevalt kolmesammulise hoovõtuga ründelöögi kirjeldus. Lähteasend on kõrge ja ebapüsiv, keharaskus päkkadel. Esimene samm (paremakäelised) tehakse vasaku jalaga, ülesandeks ajastamine ja suuna valimine. Käed on veidi kõverdatult kõrval. Teine samm eesmärgiks valida üleshüppeks õige koht; liikumishoo pidurdamine ning suunamine üles. Sirge parem jalg läheb kannale ette-maha. Samal ajal liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha. Kolmas samm tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda. Käed jätkavad liikumist taha-alla. Äratõuge: rullumine üle kandade päkkadele ja jalgade aktiivne sirutus põlve-, puusa- ja hüppeliigesest. Samal ajal sirgete käte aktiivne liikumine tagant-alt ette-ülesse. Löögikäsi kõverdub küünarliigesest nii, et
Eesmise jala tallale laskumisega kantakse ka keha raskus kiiresti ette. Tuleb meeles pidada, et kõndimiselliigub jalg alati kehast kiiremini. Kogu kõnni vältel peavad põlved olema kergelt lõdvestatud. Ainult sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil on jalad korraks põlvest sirutatud, kuid mitte jäigalt. Sammu astumist vibutuseks nimetamisega on tahetud öelda, et jalg peab nagu iseenesest liikumishoo toimel pendeldama põlvest ettepoole jala asetamine kohale muudaks liikumise katkendlikuks -, seejuures ei tohi aga jalgu pilduda, lõpptulemuseks olgu pidev hoogne ja elastne liikumine. Kõnd tagurpidi Kõnd tagurpidi on mõnevõrra ebamugavam kui kõnd ettepoole, kuigi üldpõhimõtted on mõlemal juhul enam-vähem samad. Seista jälle nii, nagu nõuab tantsuvõte. Kanda keha raskus paremale jalale ja
hetkeks võrdselt jaotatud eesmise jala kanna ja tagumise jala päka vahel. Eesmise jala tallale laskumisega kantakse ka keha raskus kiiresti ette. Tuleb meeles pidada, et kõndimiselliigub jalg alati kehast kiiremini. Kogu kõnni vältel peavad põlved olema kergelt lõdvestatud. Ainult sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil on jalad korraks põlvest sirutatud, kuid mitte jäigalt. Sammu astumist vibutuseks nimetamisega on tahetud öelda, et jalg peab nagu iseenesest liikumishoo toimel pendeldama põlvest ettepoole jala asetamine kohale muudaks liikumise katkendlikuks -, seejuures ei tohi aga jalgu pilduda, lõpptulemuseks olgu pidev hoogne ja elastne liikumine. Kõnd tagurpidi Kõnd tagurpidi on mõnevõrra ebamugavam kui kõnd ettepoole, kuigi üldpõhimõtted on mõlemal juhul enam-vähem samad. Seista jälle nii, nagu nõuab tantsuvõte. Kanda keha raskus paremale jalale ja
annaabi.ee 
