Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liikumie" - 10 õppematerjali

Elektrivool - elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine
2
docx

Elektrivool - elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine

vabadeks laengukandjateks. Vabad laengukandjad hakkavad suunatult liikuma elektrijõu mõjul Elektrivool tekib siis, kui on täidetu kaks tingimust: 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma, 2 )vabadele laengukandjatele mõjuvad jõud. Teatavasti mõjub elektrijõud laetud kehadele elektriväljas .Järelikult selleks, et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumie suunda. Seega, elektrivool vooluallikaga ühendatud juhis on suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis elektrivoolu ei teki, sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Elektrivool metallides:Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega.Aineosakesed paiknevad kristallis korrapäraselt, moodustades kritallivõre.Metalli kristallivõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid.

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Isikud Eesti muusikas
1
docx

Isikud Eesti muusikas

rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen ­ Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt ­ rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar palvid Eesti ärksamaile poegadela ja tütardele, rahvaluulekoguja, kõne I üldlaulupeol / rahvusliku liikumie suurürituste juht, eesti rahvaluule avaldamine; Carl Robert Jakobson ­ ärkamisaja tegelane, kirjanik, õpetaja / kolm isamaa kõnet, Sakala toimetaja / uuenduslike kooliõpikute ja algupärase noodirepertuaari väljaandja, EestimKirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli rajamise organiseerija; Aleksander Saebelmann (Kunileid) (vanem lend) ­ helilooja, koorijuht, organist, I üldlaulupeo dirigent / I üldlaulupeo 2 eesti keelset laulu Sind surmani, Mu isamaa on minu

Muusika → Muusika
6 allalaadimist
Tuglase novellid; impressionism-ekspressionism-sümbolism
3
docx

Tuglase novellid; impressionism, ekspressionism, sümbolism

Uusromantism ­ Romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus Euroopa kirjanduses (1890-1920) Iseloomulikeks joonteks on: *tunnete rõhutamine *huvi erilise, imelise, saladusliku ja müstilise vastu *musikaalsuse ja ilu kultus -ismid 1)Impressionism ­ tunnuslik on hetkemuljete jäädvustamine, peen hingeelu eritlus, detailide, Nüansside rikas kujutlusviis. Meeleolukas, mänglev sõnastus. (tuleneb Prantsuse maalikunstist) 2)Ekspressionism ­ kunstniku maailmanägemise ja inimese ühiskondliku ahistatuse väljendamine. Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused. Hakitud rütm. 3)Sümbolism ­ argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistin...

Kirjandus → Kirjandus
198 allalaadimist
Füüsika põhimõisted
2
doc

Füüsika põhimõisted

vertljele kindlas mõõtkavas kiiruse väärtused. Mitteühtlaseks liikumiseks nim niisugust liikumist,mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.ÜML-ks nim liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra.Keha kiirendus on füüsikaline suurus,mis näitab keha kiiruse muutumise kiirust.1 m/sruudus on sellise keha kiirendus,mille kiirus muutub 1s jooksul 1m/s võrra.1m/s on sellise liikumie kiirus,mille puhul keha sooritab 1s jooksul 1m pikkuse nihke.ÜK(A)L-ks nim niisugust liikumist,mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes kasvab(väheneb) võrdsete suuruste võrra (v=v0+-at).Kehade vabaks langemiseks nim kehade langemist vaakumis.Keha ühtlasel ringjoonelisel liikumisel jääb tema kiiruse arvuline väärtus muutumatuks,kuid kiiruse suund muutub pidevalt.ÜRL on kiirendusega liikumine,sest kiirusvektori suund muutub pidevalt

Varia → Kategoriseerimata
3 allalaadimist
ühisturg ja ühisturundus
5
doc

ühisturg ja ühisturundus

Järelikult väheneb nõudlus ka nende tööliste poolt tehtava töö järele, kes nisu tootsid ning tulemusena hakkab nende sissetulek langema. Seega tänu vabale kaubavahetusele hakkavad võrdsustuma ka tootmistegurite hinnad. Seega võib öelda, et tootmistegurite liikumine ja kaupade vahetamine asendavad teineteist. Ent siinjuures võib öelda, et kaubandus on paremuselt teine valik, sest kui kaubandus ei too endaga alati kaasa absoluutset tegurihindade võrdsustumist, siis tootmistegurite liikumie viib tegurite migratsioonini riigist, kus selle tootlikkus oli madalam, riiki, kus tootlikkus on kõrgem, tagades selle maailma tootmise efektiivsuse. Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus Inimeste vaba liikumine on sätestatud rooma lepingu artiklis 39. Euroopa Liidus tagatakse töötajate liikumisvabadus ühenduse piires. Selline liikumisvabadus eeldab, et igasugune kodakontsusel põhinev liikmesriikide töötajate diskrimineerimine on kaotatud. Kui inimeste

Majandus → Turundus
31 allalaadimist
Füüsika teise suulise arvestuse teooriapiletid
14
docx

Füüsika teise suulise arvestuse teooriapiletid

ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Saab uuesti sisse lülitada. BIMETALLIKAITSMED: automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb ning siis kõverdub ja ühenduse -.katkestab. Jahtudes taastab vooluringi. PILET7 1.Voolutugevus. Voolutugevus, mõõtühik amper (A),vahelduvvooluahelas suureneb. Võrdub ajaühikus ristlõike pindala läbinud elektrilaenguga. I=U/R või I=q/t. Elektrivool on elektronilaengute suunatud liikumie elektriahelas. 2.Generaatori tööpõhimõte Generaatori töö põhimõte on oma ringliuglemisega toota voolu. Töö põhineb pinge tekkemises juhis, mis asub muutuvas elektriväljas. Vahelduvvoolugeneraator on kaasajal põhiliseks vooluallikaks. Võimusus on elektrijaamades üle 1MW. Veel on ka alalisvoolumootoreid. PILET8 1.Elektromagnetismi olulisemaid rakendusi, näiteks raadioside, televisioon, radarid, globaalne punktiseire (GPS).

Füüsika → Elektriõpetus
16 allalaadimist
Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine
52
ppt

Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine.

kusagile liikuda. Siis võivad tekkida tõrked seadmetes, kasvõi tulekahjud. · Meeskond peab olema võimalikult treenitud ja välja õpetatud et selliseid riske ette ei tuleks. · Peavad olema kõik päästevarustus ja tulekustutid ja muud avarii likvideerimise vahendid sadama läheduses olemas. Et saaks avarii olukorras kiirelt tegutseda. Hilisemad, kai ja laevakanali ekspluatatsiooniaegsed keskkonnariskid: Keskkonna riskideks võivad olla tormid, jää liikumie , vee taseme suur tõus jne. Ja need riskid on ka siis võimalikud kui eiratakse ohutusnõudeid mis töödel kehtestatud on. 0-Alternatiiv Ükes probleemiks võib saada vee all olevad künkad ja ebaühtlane sügavus. Mis võib tekitada navigatsioonis probleeme. I ja II Alternatuiiv Siis tekib suur võimalus praamide navigatsiooni avariideks, kuna vallid ei kaitse tuulte ja jää liikumise korral. Ja see võib olle suureks probleemiks. III ja VI Alternatiiv

Loodus → Keskkonnamõjude hindamine
8 allalaadimist
Füüsika spikker
2
doc

Füüsika spikker

SI Gy(grey) = 1J/1kg aines. 1rad = 0,01 Gy. 3.Bioloogiline efektiivdoos. Kiirguse kahjustav mõju inimesele. Rem. 1rem= 0,01sv. Radioaktiivsus jaguneb kaheks: Looduslik ja tehnogeenne kiirgus. Looduslik ­ radoon, kosmiline, pinnases, inimeses. Tehiskiirgus ­ meditsiinis, tööstuses, tuumakytuse töötlemine. 31. Maa magnetväli ­ selle põhjustaja o geodünamo. Välistuumas toimuvad temperatuuri tõttu tsirkuleeruvad protsessid ­ tekib laetud osakeste liikumie ja tekib magnetväli. Maa magnetosfäär ­ planeeti ümbritsev kosmilise ruumi osa.

Füüsika → Keskkonafüüsika
9 allalaadimist
Mikrobioloogia konspekt
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

Sisemisi kettaid tähistatakse M (membraanne) ja S (submembraanne) ketas Kettad kinnituvad telgvardale G(-) bakteritel on lisaks veel välimised kettad P (periplasma) ja L (LPS) ketas Välimised kettad ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast o Liikuma panemine: Viburi paneb liikuma basaalkeha Energia selleks tuleb membraanil moodustunud prootongradiendist Enamikel bakteritel vaheldub päri- ja vastupäeva liikumie; mõnel aga vaheldub pöörlemine ja seiskumine ­ need võimaldavad muuta liikumissuunda o Viburite pöörlemiskiirus on kuni 3000 pööret/min o Bakter liigub edasi kiirusega kehapikkus/sek o Viburite kasv: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani 2. Mot ­ valkude monteerimine M-ketta ümber 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine M-ketta peale 4

Bioloogia → Mikrobioloogia
266 allalaadimist
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

kui see on organiseeritud (nt kuulub koolis õppeainete hulka) Euroopa erinevate riikide kehalise kasvatuse (võimlemis-)koolkondade kujunemist mõjutas märkimisväärselt J.C.F.Guths-Muts'i raamatu ,,Võimlemine noorsoole" tõlkimine prantsuse, inglise, rootsi ja taani keelde Kehaline kasvatus Saksamaal/ Preisimaal: saksa kehalise kasvatuse koolkonna kujunemist mõjutanud isikud: Friedrich Ludwig Jahn- saksa võimlemiskoolkonna rajaja. Võimlemisringide asutaja ja turnerite-liikumie ideeline juht. Võttis kasutusele uudsed võimlemisriistad (rööbaspuud, rõngad, kang). Ernst Eiselen- saksa võimlemiskoolkonna rajaja. Tegeles kehaliste harjutuste õpetamise metoodika arendamisega, töötas välja näitlikud vahendid harjutuste õpetamiseks. Friedrich Fröbel- avas Saksamaal esimese lasteaia, kus lastele õpetati kehalisi harjutusi. Mõtles välja lastele mänguasju, kogus ja süstematiseeris laste liikumismänge. (Montessori pedagoogika.)

Ajalugu → Spordiajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun