Mähised, milles indutseeritakse elektromotoorjõud on teise südamiku uuretes. Üks südamik koos mähisega pöörleb ja teda nim rootoriks. Liikumatut südamikku koos mähisega nim staatoriks. Harilikult on liikumatu magnetvälja tekitav elektromagnet, kuid suurtes tööstuslikes generaatorites pannakse pöörlema just elektromagnet, mis on roororiks. Nii on mugavam võtta genereeritavat voolu liikumatutest mähistest, sest nendes on voolutugevus suurem kui elektromagneti mähistes. Transformaator Elektrijaama generaatorites indutseeritud elektromotoorjõud on küllalt suured. Elektrienergia kasutamisel üldiselt pole tarvis kuigi kõrget pinget. Transformaatorid on vahendid mille abil saab tõsta või madaldada vahelduvvoolu pinget. Transformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähiseg pooli
väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos, mis omakorda tähendas suure osa Lääne- ja Põhja-Eesti vabanemist vee alt tsuudid vanavene kroonikates nimetati läänemeresoomlasi nii, hiljem eestlasi rehielamu - eestlaste vana traditsiooniline elamu, täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. irdmuistis - sellised tarberiistad ja ehted ning muud vanad asjad, mis välja kaevatakse liikumatutest mälestusmärkidest või leitakse juhtumisi nii maast kui ka veest alepõllundus - maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse eelajalooline aeg - muinasaeg, mille kohta puuduvad kirjalikud teated, uuritakse aineliste muististe põhjal Asva kultuur - on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur. Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva (Laimjala v.) nimest. Siit pärinevad pronksiaja leiud.
heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galilei arvas, et tõusu ja mõõna põhjustab Maakera pöörlemine. · 1638 "Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest" ("Discorsi e dimostrazioni matematiche, intorno a due nuove scienze"). See on järgnevat teadust kõige enam mõjutanud Galilei teos. Kaks uut teadust, mida pealkirjas mainitakse on teadus liikumatutest asjades (s.o materjaliteadus) ja teadus liikuvatest asjades. Siin võttis Galilei kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest ja vabast langemisest, ta sõnastas vaba langemise seaduse ja inertsi seaduse, viimast küll mitte päris tänapäevases mõttes - Galilei pidas inertsiaalseks liikumiseks mitte ühtlast sirgjoonelist liikumist vaid ühtlast ringjoonelist liikumist. Selle vea parandas Descartes. Kasutatud kirjandus
lisamisega vastava ladestu nimetuse ette. Ladestu samanimelise ajastu jooksul moodustunud kivimid. Liustikujõesetted ehk glatsiofluviaalsed setted liustiku all, sees, peal või selle serva ees voolanud jões kuhjunud kihilised setted. Liustikujärvesetted ehk limnoglatsiaalsed setted jääpaisjärvede ja teiste jääjärvede setted, nt viirsavi. Luide tuulega edasi kantud liivast kuhjatud pinnavorm. Mandrijää suurt maa-ala hõlmav väheliikuv jääkate, mis koosneb peaaegu liikumatutest jääkilpidest ja aktiivsetest liustikukeeltest. Mergel lubi- ja saviainest koosnev karbonaatne kivim, nn. veispaas. Moreen liustiku poolt kaasa toodud ja kuhjatud, erineva suurusega, sorteerimata ja ümardumata osakestest koosnev sete, moodustab moreenitasandikke ja liustikuserva esiseid otsamoreene. Murrutuskulbas ehk kulbas lainete või langeva vee toimel tekkinud orvand astangu all. Mõhn ümara põhiplaaniga mandrijää sulamisvee setetest koosnev küngas, harilikult
– radiaal-aksiaalturbiinid • Pöördlabaturbiini tööratas koosneb võllile kinnitatud 4...8 labast, labade asend on turbiini kasuteguri suurendamise nimel reguleeritav võlli sisemuse kaudu. • Pöördlaba turbiini võll on reeglina vertikaalne ja ühendatud elektrigeneraatori rootoriga. Kasutegur on sellel suhteliselt kõrge 94...96 %. Väliskirjanduses nim pöördlabaturbiine kaplanturbiinideks • Radiaal-aksiaalturbiini tööratas koosneb kahele võrule kinnitatud liikumatutest nõgusapinnalistest suhteliselt keerulise kujuga labadest . Nimetatakse ka Francis- turbiinid. • Võivad olla paigaldatud nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Aktiivturbiinid • Suhteliselt suurtel rõhkudel on mõistlik kasutada aktiivturbiine. Neid iseloomustab töörattale kinnitatavad kopad, mis võivad olla kas 1 või kahekopalised. Koppadele suunatakse 1-8 veejuga, mis väljuvad vastavatest düüsidest. • Võimsuse tõstmiseks peaks suurendama töörattale suunatavate jugade arvu.
Hõlma külgedel on tõukeaisade kinnitusaasad. Tõukeaisade ümberasetamisega universaalraami vastavatesse avadesse saab muuta hõlma pöördenurka rõhttasandil. Hõlmatööd juhiti vanasti tross-plokksüsteemiga (traktor T-100) või hüdrosüsteemiga. Tavaliselt on tross-plokksüsteemi korral baasmasinale taha paigaldatud ühetrumliline hõõrdvints. Tõstepolüspast koosneb hõlmale kinnitatud liikuvatest plokkidest ning vastavale eestoele kinnitatud liikumatutest plokkidest. Et hõlm on isesüvistuv siis kasutatakse taolist juhtimissüsteemi peamiselt ülirasketel ja rasketel buldooseritel. Hüdrojuhtimise korral hõlm tõuseb ja süvistub kaksiktoime-jõusilindrite abil. Juhtimissüsteem koosneb õlipumbast, siiberjaoturist, kaitseklapist, õlipaagist ja torustikust. Mõningatel buldooseritel saab ka hõlma seadenurki muuta hüdrauliliselt. Hõlma lisaseadistena on kasutusel mitmesugused külgtiivad, mis suurendavad
annaabi.ee 
