Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Nii et kui poleks hõõrdejõudu poleks ka maal elu. 1) Inimesed ei saaks liikud sinna kuhu nad tahaksid. 2) Kehad libiseksid mööda kaldpindu alla. 3) Ei saaks kirjutada ega joonistada. 4) Autoga ei saaks sõita. Silver
-11 ;e.kihtide ar.-3. Igal kihil+11)2)8)1) Iooni mudel(na+): p-11: e-10; el.kihte-2. Na+:+11)2)8) 27.CL (kloor) aatom:p.ar.tuumas-17;el.koguarv-17;el.arv:3;el lpaiknemine kiht.- +17)2)8)7) CL- (ioon):pr.-17:e-18;el kiht.-3.el paikneminekiht.- +17)2)8)7) 28.tahke,vedel,gaas. 29.Tahke olek, vedel olek, gaasiline olek. Tahkel on kindel kuju, osakesed ei saa liikuda, tugev side, paiknevad üksteise kõrval, ruumala. Vedelal olekus ei ole kindlat kuju, keskmine side, saavad liikud,keskmine side on nõrgem, ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju, ei ole kindlat ruumala, liiguvad määramata suunas, puudub side. 30.1)Näiteks õues sooja ilmaga sulab jää.Aine üleminek tahkelt vedelasse. 2)Aine muutub veelast tahkeks nt külmkapis sügavkülmas vesi jäätub. 3)Aine üleminek vedelast gaasilisse nt:Soojaga aurab järve pealt vett. 4)Aine üleminek gaasilisest vedelaks nt:saunas leili visates. 31.NT:kui mehed tõmbavad midagi.Väljub jõud mõõtühik 1N.
8.Loomad arenevad moondega või ilma 9.Jaotatakse selgrootuteks ja selgroogseteks loomadeks. 10.Ei kasva piiramatult 23. TAIMEDE JA LOOMADE VÕRDLUS Tunnus Loomad Taimed Aktiivsus, liikumine Loomad on Ei liigu, vaid on mulla küljes kulgemisvõimelised, mis kinni. tähendab, et nad saavad ühes kohast teise liikud. Ärrituvus Loomadele on iseloomulik Taimed ei vasta tavaliselt ärrituvus puudutustele kiire liikumisega. Toit Loomad toituvad valmis Taimed valmistavad orgaanilisest ainest ja nad päikeseenergia abil toituvad taimedest
Üksiksulustamise otselöögi sulustamine- sulustaja ooteasendis seisab sulustaja võrgu all, 40cm kaugusel võrgust, näoga selle poole, vaade on sidemängijal, jalad on veidi kõverdatud õlgadelaiuses harkseisus, pöiad paralleelselt, käed küünarliigesest kõverdatud, lõdvad randmed rinna ees, sobiv kaugus on kui käed mahuvad keha ja võrgu vahel vabalt liikuma, liikumine toimub piki võrku, võib liikud nii jooksu juurdevõtu kui ristsammuga, juurdevõtusamm on lühikese vahemaal, üks samm- tehakse sulustaja lähteasendist piki võrku külje suunas, sisuliselt samm ja hüpe, liikumissuunapoolse jalaga tehakse pikk hüppesamm ja pidurdus, teine jalg tuleb kõrvale, äratõuge korraga kahelt jalalt üle kandade ja talla sisekülje otse üles ja pöiad asetsetakse võrguga risti, kahe sammul tehakse pikk juurdevõtusamm
enne 90ndate keskpaika. 90ndate keskpaigas hakkavad mingit insitutsionaliseerimisvalud. Samas näeme, et teisest poolest tugevnevad katsed eesti kirjandust väljapoole pakkuda. ELM-i puhul on tegemist ingliskeelse ajakirjaga, et eesti kirjanudst levitada Eesti piirides kaugemale. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse loomine oli sama eesmärgiga nagu ELM. Kui 90ndad aastad olid omamoodi segased ja põnevad, siis see oli see aeg, kus raha liikud aga kuidagi kaootiliselt. Raha ja kirjanuse seos kindlasti uuel sajandil tugevnes. Üks külg sellel on see, et kirjandusüritused saavad suurejoonelisema kuju. Selleks mängiks on muidugi festivalid Prima Vista ja HeadRead. Taustasündmustest võiks tähele panna, et kui 90ndad olid vanade struktuuride lammutamise ja uute ülesse ehitamise aeg, siis 21.sajandil ei saa poliitilist maastikku enam samamoodi kirjeldada. Eesti kohalt on olnud
annaabi.ee 
