7) Liikuvaid töövahendeid võib kasutada vaid isik , kes on saanud vastavaa väljaõppe. 8) Kui töövahendi kasutamisel on ilmselge tema ohtlikus töötajale ja tema varale , võib seda seadet kasutada üksnes isik , kes on saanud vastava väljaõppe, samuti peab tema seda seadet /masinat hooldama , remontima , seadistama , parandama , puhastama,. 9) Liikuva töövahendi kasutamise alal tuleb täita liiklusohutuse nõudeid . Liikluskorraldusega tuleb tõkestada jalgsi liikuvate ja teiste isikute pääs liikuva töövahendi alale . Kui see pole tööprotsessi tõttu võimalik tuleb tagada ohutusabinõud. 10) Töötajate vedu mehaanilise vedukiga on lubatud vaid juhul , kui töövahend on varustatud sõitjate ohutust tagavate vahenditega . Sõidu ajal töö tegemiseks tuleb valida selline kiirus , et saaks ohutult tööd teha . Sisepõlemismootoriga masinat ei tohi
Raudteede hooldustööd ja jooksev korrashoid. Pealisehitiste materjalide ost-müük. Sillaehitusdivisjon Sildade ja viaduktide ehitus ning remont. Suurte metallplaat-truupide ehitus. Välisvõrkude divisjon Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Ehitusmasinate divisjon Ehitusmasinate rent jne. Liikluskorraldusdivisjon Kõik liikluskorraldusega seotud (märkide valmistamine, müük, paigaldus jne.). Liikluskorraldusvahendite rent 5 Autopesula Rehvitööd 1.4 Ettevõtte juhtimissüsteem AS Teede REV-2 juhtimis- ja keskkonnapoliitika on tasased teed tükiks ajaks. ASis TREV-2 Grupp on loodud ja juurutatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis tunnistati 17. juunil 2009
kahjustada, peab tööandja tagama, et sellist töövahendit kasutab ning hooldab, parandab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja kes on saanud sellekohase väljaõppe. Liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe ja omab juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Liikuva töövahendi kasutamisel töötamisalal tuleb täita liiklusohutuse nõudeid. Liikluskorraldusega tuleb tõkestada jalgsi liikuvate töötajate ja teiste isikute pääs liikuva töövahendi töötamisalale. Sisepõlemismootoriga töövahendit ei tohi kasutada töötamisalal, kus ei ole töötajate ohutuse tagamiseks piisavalt värsket õhku. 5. TÕSTESEADMED Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks
Ootekoja esiserva vähim kaugus platvormi sõiduteepoolsest servast peab olema vähemalt 3 m. 10.6 Põimumisala vähim pikkus Põimumisala pole III klassi maanteel 34 10.7 Rambi projektkiirus 10.8 Rambi geomeetriliste elementide piirväärtused Rambi geomeetrilised parameetrid peavad olema kooskõlas rambi projektkiiruse ja kavandatava liikluskorraldusega. Vähim plaanikõveriku raadius rambil võib olla 50 m. 10.9 Nähtavuskaugus rambil Rambi projektkiirus, km/h Nähtavuskaugus, m 70 160 10.10 Aeglustusraja elementide pikkused 35 10.11 Kiirendusraja elementide pikkused 10.12 Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide parameetrid 10.13 Nähtavuskaugus kiirendusrajalt põhirajale
130 110 95 60 140 120 100 70 tabel 17:rambi projektkiirus Punasega märgitud antud projektis sobilikud projektkiirused 35 8.8. Rambi geomeetriliste elementide piirväärtused Rambi geomeetrilised parameetrid peavad olema kooskõlas rambi projektkiiruse ja kavandatava liikluskorraldusega. Vähim plaanikõveriku raadius rambil võib olla 50 m 8.9. Nähtavuskaugus rambilt Rambi Nähtavuskaugus rambilt, m projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 30 60 50 30 40 80 60 40 50 105 80 60
Teenindusjaama kavandamisel tuleb arvestada: kehtivate sanitaarnõuetega; rajatise tehnoloogiast tuleneva liiklusskeemiga, mis peab kõigile sõidukeile tagama ainult pärisuunalise liikluse. 135. Mis mõjutavad mürataset (vähemalt 5)- kiiruspiirang; liiklussagedus; tee pikikalle; ristmiku lahendus; raskete sõidukite osatähtsus liikluses. 136. Millega võib vähendada liikumis- ja liiklusmüra (vähemalt 10)-planeerimisega, liikluskorraldusega, müratõkkeseinte ja -vallidega, teekatteliigi valikuga, maantee trasseerimisega, tee rajamisega osaliselt või täielikult süvendisse, projekteeritavate hoonete kauguse suurendamine sõidutee servast, mürarikka maantee äärde kõrgema lubatud ekivalentse müratasemega hoonetest puhvervööndiga elamute kaitsmine, maanteäärse metsavööndi säilitamise või rajamisega, eritasandilisel ristmikul peatee paigutamisega süvendisse. 137
136. Teenindusjaamad ja tanklad Asukohad tuleb ette näha teeprojektis. Autokasutajale mõeldud teenindusettevõte, kus müüakse autokütust, määrdeaineid, tagavaraosi ja osutatakse teenuseid. 137. Mis mõjutavad mürataset (vähemalt 5) Kiiruspiirang, liiklussagedus, ristmiku lahendus, sõidutee liik ja seisukord, raskete sõidukite osatähtsus liikluses. 138. Millega võib vähendada liikumis- ja liiklusmüra (vähemalt 10) Planeerimisega, liikluskorraldusega, müratõkkeseintega, teekatte liigi valikuga, maantee trasseerimisega, maanteeäärse metsaga, raske veoliikluse keelustamisega öötundidel, kiiruspiirangu rakendamisega, akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega, ristmiku liikluskorralduse parandamisega. 139. Millega tuleb arvestada müratõkke kavandamisel Mõju liiklusohutusele, tee korrashoiule, tuleohutusele, heitgaaside kontsentratsioonile, lumetõrjele
120 105 90 60 130 110 95 60 140 120 100 70 tabel 20:rambi projektkiirus Punasega märgitud antud projektis sobilikud projektkiirused 8.8. Rambi geomeetriliste elementide piirväärtused Rambi geomeetrilised parameetrid peavad olema kooskõlas rambi projektkiiruse ja kavandatava liikluskorraldusega. Vähim plaanikõveriku raadius rambil võib olla 50 m 8.9. Nähtavuskaugus rambilt Rambi Nähtavuskaugus rambilt, m projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 30 60 50 30 40 80 60 40 50 105 80 60
vajadus, kõrvalalade ehitiste ja muude objektide mõjud ja kaitsetsoonid, mis ulatuvad planeeritavale alale, • võimalikud jääkreostused, • teed, liikluse intensiivsus ja vajalikud manöövrid, parkimis- ja liikluskorraldus, • tehnovõrkude paiknemine ja arendamine, • haridusasutuste teeninduspiirkonnad jmt. 2. võimaldab omavalitsusel seada detailplaneeringu lahendusele avalikest huvidest (linnaehituslikud, tänavate ja liikluskorraldusega, puhkealadega ja tehnovõrkudega seotud jm. tingimused) ja kohalikest oludest tulenevaid lähtetingimusi. 3. võimaldab piiritleda planeeringuala, liites vajadusel erinevad detailplaneeringu algatamise ettepanekud sama ala või lähialade kohta üheks detailplaneeringuks. 4. võimaldab omavalitsusel määrata isikud, keda peab koostamisel kaasama ja kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha. 5. võimaldab määrata planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamise
annaabi.ee 
