saaklooma arvukus viib viivitusega kiskjate arvukuse alla ja see tingib saaklooma arvukuse suurenemise mis omakorda võimaldab kiskjate arvukuse suurenemist. Võibki tekkida võnkuv tasakaal või tekib uus püsiv tasakaal. 22. Kuidas muutub kiskja populatsiooni arv kui saaklooma populatsiooni arv on tasakaalulisest väiksem? Põhjendage oma arvamust? Tasakaalulisest väiksem saakloomade arv limiteerib kiskjate arvu(viib seda alla). Kõikides liikidevahelistes suheses on vähemalt mingi viivitus sees mõnest päevast kuni mõne aastani isegi. Pärast viivitust hakkab kiskjate arvlangema ja stabiliseerub sellise N korral kus kiskjad suudavad ennast ja oma järeltulijaid toita. N võib ka osutuda ka nulliks. 23. Selgitage, millal (põhimõtteliselt) saabub karjamaa taime populatsiooni juurdekasvu ja herbivooria vahel tasakaal The achievement of a steady state by an ecosystem is a climax community. This theoretical
kiskjate arvukuse alla ja see tingib saaklooma arvukuse suurenemise, mis omakorda võimaldab kiskjate arvukuse suurenemist. Võibki tekkida võnkuv tasakaal või tekib uus püsiv tasakaal. 45.Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis, kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Tasakaalulisest väiksem saakloomade arv limiteerib kiskjate arvu (viib seda alla). Kõikides liikidevahelistes suheses on vähemalt mingi viivitus sees mõnest päevast kuni mõne aastani isegi. Pärast viivitust hakkab kiskjate arv langema ja stabiliseerub sellise N korral, kus kiskjad suudavad ennast ja oma järeltulijaid toita. N võib ka osutuda ka nulliks. 46.Päikesekiirgus ja FAR. Taimkattele langev kiirgus; kiirgus taimkattes. Päikesekiirgus - peamine Maal toimuvate geofüüsikaliste ja bioloogiliste protsesside energiaallikas – 35% peegeldub tagasi, 15% neeldub atmos ja 50% aluspinnas
24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Nt aretatakse kultuurtaimi (nisu) ja lillesorte (krookused). Kaasaegne heksaploidne nisu on saadud erinevate metsikute eellasliikide järjestikusel hübridiseerimisel. Meioosis paarduvad ühelt eellaselt pärinevad homoloogilised kromosoomid omavahel ja teiselt pärinevad omavahel. Regulaarsel jaotumisel satub kõigisse sugurakkudesse võrdne arv kromosoome. Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelistes hübriidides võivad polüpl taimed areneda ka meristeemrakkude mitoosihäirete tagajärjel. Tütarkromatiidid ei lahkne mitoosi käigus ja moodustuvad tetrapl rakud. Polüpl loomine laboritingimustes: polüpl-de teket indutseeritakse mitoosikäävi mürkidega. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüteenkromosoomid polüplüodiseerumine viisil, kus DNA replikatioonil tekkinud tütarkromatiidid ei eraldu
Krookuse allopolüploidi teke kahe eellase hübridiseerimisel, kellest ühel oli 4 ja teisel 3 paari kromosoome Fertiilne heksaploidne nisu on saadud erinevate metsikute eelasliikide järjestikulise hübridiseerimise tulemusena. Kaasaegne nisu sisaldab kolme erinevat kromosoomikomplekti 7-st kromosoomist, mille puhul toimus endoreduplikatsioon, nii et somaatilistes rakkudes on 42 kromosoomi Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelistes hübriidides võivad polüploidsed taimed areneda ka meristeemrakkude mitoosihäirete tagajärjel. Tütarkromatiidid ei lahkne mitoosi käigus ja moodustuvad tetraploidsed rakud 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüteenkromosoomid – polüploidiseerumine viisil, kus DNA replikatsioonil tekkinud tütarkromatiidid ei eraldu. Osadel juhtudel tütarkromatiidid ei eraldu teineteisest vaid hoopis replitseeruvad ja korduvalt, moodustades polüteenkromosoomid.
kromosoomistiku koosnevus eriliigilistest kromosoomikomplektidest. Viimased võivad esineda ühekordselt (allodiploidsus e. amfihaploidsus) või mitmekordselt (allopolüploidsus) Taimeliikide vaheliste hübriidide kromosoomistiku kahekordistumine (allotetraploidsus e. amfidiploidsus) tagab tihti normaalse meioosi ja viljakuse 58.Polüploidide indutseerimine, endopolüploidid Polüploidsuse teke Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelistes hübriidides võivad polüploidsed taimed areneda ka meristeemirakkude mitoosihäirete tagajärjel. Näiteks ei lahkne tütarkromatiidid mitoosi käigus ning selle tulemusena moodustuvad tetraploidsed rakud. Kui selliseid rakke sisaldavast koest kasvatada uus taim, ongi see tetraploidne. Kromosoomide kahekordistumine võib aset leida ka meioosis, kui ükskõik kummas meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid.
rakkudes on 42 ja sugurakkudes 21 kromosoomi). Lähis-Idast on praegugi veel leitud 7 kromosoomiga nisu metsikuid eellasi. Seega on polüploidid, mis saadakse erinevate liikide hübridiseerimisel (allopolüploidid), märksa suurema tõenäosusega viljakad kui need, mida saadakse sama liigi siseselt (autopolüploidid), sest esimesel juhul tekib kromosoomide lahknemisel vähem kõrvalekaldeid. Polüploidsuse teke Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelistes hübriidides võivad polüploidsed taimed areneda ka meristeemirakkude mitoosihäirete tagajärjel. Näiteks ei lahkne tütarkromatiidid mitoosi käigus ning selle tulemusena moodustuvad tetraploidsed rakud. Kui selliseid rakke sisaldavast koest kasvatada uus taim, ongi see tetraploidne. Kromosoomide kahekordistumine võib aset leida ka meioosis, kui ükskõik kummas meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid.
sugurakkudes 21 kromosoomi). Lähis-Idast on praegugi veel leitud 7 kromosoomiga nisu metsikuid eellasi. Seega on polüploidid, mida saadakse lähedaste kuid erinevate liikide hübridiseerimisel (allopolüploidid), märksa suurema tõenäosusega viljakad kui need, mida saadakse sama liigi siseselt (autopolüploidid), sest esimesel juhul tekib kromosoomide lahknemisel vähem kõrvalekaldeid. Polüploidsuse teke Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelistes hübriidides võivad polüploidsed taimed areneda ka meristeemirakkude mitoosihäirete tagajärjel. Näiteks ei lahkne tütarkromatiidid mitoosi käigus ning selle tulemusena moodustuvad tetraploidsed rakud. Kui selliseid rakke sisaldavast koest kasvatada uus taim, ongi see tetraploidne. Kromosoomide kahekordistumine võib aset leida ka meioosis, kui ükskõik kummas meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid.
sugurakkudes 21 kromosoomi). Lähis-Idast on praegugi veel leitud 7 kromosoomiga nisu metsikuid eellasi. Seega on polüploidid, mida saadakse lähedaste kuid erinevate liikide hübridiseerimisel (allopolüploidid), märksa suurema tõenäosusega viljakad kui need, mida saadakse sama liigi siseselt (autopolüploidid), sest esimesel juhul tekib kromosoomide lahknemisel vähem kõrvalekaldeid. Polüploidsuse teke Lisaks kromosoomide duplitseerumisele liikidevahelistes hübriidides võivad polüploidsed taimed areneda ka meristeemirakkude mitoosihäirete tagajärjel. Näiteks ei lahkne tütarkromatiidid mitoosi käigus ning selle tulemusena moodustuvad tetraploidsed rakud. Kui selliseid rakke sisaldavast koest kasvatada uus taim, ongi see tetraploidne. Kromosoomide kahekordistumine võib aset leida ka meioosis, kui ükskõik kummas meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid.
annaabi.ee 
