LIIg Gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld Arv Sooldunud veealune muld Mulla Mulla tähistus tähistus nimetus nimetus kaardil kaardil LIIIg Gleistunud tugevasti leetunud leedemuld Gr Ranniku - gleimuld Lsg Gleistunud sekundaarne leedemul Gr1 Ranniku - turvastunud muld Gh' Väga õhuke paepealne gleimuld Mr Ranniku - madalsoomuld Gh" Õhuke paepealne gleimuld Av Veealune muld
L(k)Ig Gleistunud nõrgalt e. väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ms L(k)IIg Gleistunud keskmiselt e. õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld ms L(k)IIIg Gleistunud tugevasti e. mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld ms LIg Gleistunud nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph LIIg Gleistunud keskmiselt ehk õhukeselt leetunud leedemuld kn,ms LIIIg Gleistunud tugevasti ehk mõõdukalt leetunud leedemuld kn, ms Lsg Gleistunud sekundaarne leedemuld jk-ms Gleimullad Gh' Väga õhuke paepealne gleimuld lul Gh'' Õhuke paepealne gleimuld lul Gk Rähkne gleimuld sj, os
Siin võib männikute boniteet ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes rohkem rohttaimi (laanelill, maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon on happeline (2,5-3,5). Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud mustika kasvukohatüübis on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi. Puistud hea tervisliku seisundiga. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, kadakat, pajud
Levik: Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel, Peipsi põhjarannikul. Tähtsaim taimekooslus: samblikumännik 2.2. KANARBIKU KASVUKOHATÜÜP (Kn) Reljeef: tasased või nõrgalt lainjad liivikud, lamendunud luited, nendevahelised nõod ja metsatasandikud; sageli esineb kitsaste vöönditena rabastunud metsade ümb-ruses; mikroreljeef on nõrgalt mätlik. Muld: tugevasti e. mõõdukalt leetunud leedemuld LIII või gleistunud leedemullad LIIg ja LIIIg. O-horisont kahe- kuni kolmekihiline, tüsedusega 3-10 cm, selle all mõne sentimeetri paksune üleminekuline AE-horisont. Valkjashalli leethorisondi tüsedus on 10-30 cm, B-horisont on selgesti eraldatav, ülaosas sageli kohvipruuni värvusega, tihenenud, huumus-illuviaalne. Muld on tugevasti happeline (pH KCl 2,5- 4,0), madala küllastusastmega ja lämmastikuvaene. Veereziim: kuiv, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Taimed kannatavad perioodiliselt niis-
Levinud Põhja- ja Loode-Eestis, samuti Kagu-Eestis ja Peipsi järve ümbruses, kokku 1,3% riigimetsadest ja 0,1 % kogu metsamaast. . Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) Tegemist on tasastel või nõrgalt lainja reljeefiga toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmise kasvukohatüübiga, on siin tegemist tavaliselt keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemuldadega (LII kuni LIII) või mõõdukalt kuni tüsedalt leetunud gleistunud (LIIg kuni LIIIg) leedemuldadega, samuti liivadega . Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline (pHKCL 2,5 kuni 4,0). Toorhuumuse horisont kuni 10 cm tüse, leethorisont 10 kuni 50 cm tüse. Sisseuhtehorisont (B) on selgesti eristatav. Ülekaalus on jämedateralised liivad, nendel kapillaarne veetõus väike ja taimed kannatavad veepuuduse all, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud, milliste segus kasvab harvalt kaski ja järelkasvuna kiduraid kuuski
I-III. nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad karbonaadivaene moreen. Põhjavesi Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on pinnavormidel, kus põhjavesi on Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon mulla lõimis ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline on happeline (2,5-3,5). veereziim. Soometsade jaotamisel (3,0-4,5), kõdu (moor) on 2-6 cm tüse. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi
annaabi.ee 
