rühm Probleemanalüüs: farmakoloogiliste meetodite kasulikus unehäirete ravimisel Insomnia ehk unetus on väga sage haigus. Unehäirete levimus on suhteliselt sarnane hoolimata maailmajaost ja kultuurikeskkonnast, jäädes 20- 30% vahele üldpopulatsioonist. Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatab unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Kuna unehäiretega kaasuvad ka sellised nähud nagu depressioon ja meeleoluhäired, siis leidsin, et selle haiguse ravimine on väga oluline. Tähelepanu pöörasin just kroonilistele unehäiretele, mille ravimiseks on kasutusel erinevaid ravimid. Kuna need ravimid on laialt levinud, siis uurisin nende efektiivsust ja võimalikke kõrvalmõjusid inimese igapäevasele tegevusele. Minu juhuanalüüsi eesmärgiks on saada teada, kas unehäirete ravimiseks on mõistlik kasutada
aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega. Samuti hakkab tootma inimese keha kaitsemehhanisme, näiteks dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega. Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatas unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Uuringu tulemustest selgus, et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Ootamatu tulemusena leiti, et uinumisraskusi ja liigvarajast ärkamist esines 15-19 aastaste hulgas tihedamini kui 20-29 aastaste grupis. Kasutatud kirjandus Jüri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" Internetist : http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#40 http://et.wikipedia.org/wiki/Unetus http://www.nupsu.ee/?menu=news&page=viewnews&item=22940
REM-une ajal sarnaselt sügavale unele (une 3-4, staadium) valgusüntees ajus suureneb; Võib väita, et uneseisundis inimene und ei näe. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida uneajal aktiveerunud teadvustatud psüühika aspektist juhuslikku informatsiooni. "Unenägudel" on ilmselt seoseid nägemishallutsinatsioonidaga. Näiteks narkolepsia, mille korral vahetult uinumisele võivad eelnevad hallutsinatsioonid ja need on ilmses seoses liigvarajase REM-une tekkega. 2.1 Une kestust mõjutavad tegurid: 2.1.1 Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg) ● hilinenud unesündroom; varajase unesündroom. 2.1.2 Vanus ● vananemisel lüheneb uneaeg ● väheneb sügava une ja REM-une kestus ● uni muutub pindmisemaks 2.1.3 Sugu ● insomnia leitakse on sagedamini naistel 8 2.1.4 Käitumine, harjumused ● une regulaarsus (uinumisaeg, kestus)
(REM-une) algusele ärkamisega. Ebameeldivad unenäod võivad olla tingitud psühholoogilistest probleemidest. Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad inimesed und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole. Hüpersomnia ehk liigunisus Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus)
unehäireid. (joonis 7.4) 1 Uinumisraskuse d 4 Sagedased ärkamised 4 Varajane ärkamine Joonis 7.5 Milliseid unehäireid esineb õpetajal? Diagrammilt on näha, et Tapa Gümnaasiumi õpetajatel on uinumisraskused, samuti ka õpetajad ärkavad öösel sageli. Liigvarajase ärkamisega on probleeme vaid ühel õpetajal. (Joonis 7.5) 20 2 2 Pool aastat 1-5 aastat 5-10 aastat 1 10 aastat või enam 4 Joonis 7
annaabi.ee 
