· 5ml kraanivett · 3-4g naatriumhüdroksiidi · 20ml NaCl lahust · Suur kolb · Väike keeduklaas · Statiiv · Piirituslamp · Filterpaber Katse käik: · Paigutasime kolbi statiivi külge. · Panime suurde kolbi umbes 5g sulatatud searasva. · Lisasime kolbi 10ml etanooli. · Lisasime kolbi 5ml vett. · Lisasime veel 3-4g naatriumhüdroksiidi. · Sulgesime kolbi korgiga. · Süütasime kolbi alla asetatud piirituslambi. · Alguses liigutasime piirituslampi, et kolvis olev segu ühtlasemalt soojeneks. Teinud seda mõnda aega, jätsime piirituslambi paigale. · Kuumutamisprotsess kestis ca 10 minutit. · Seebi lahusest kättesaamiseks valasime kolbi 20ml NaCl lahust, segasime ühtlaselt ja valasime lahuse kiirelt kolvist välja, et see kolbi seintele ei ladestuks. · Saadud lahust aegamööda teise nõusse filtreerima. · Filterpaberi peale jäid seebi tahked tükikesed.
(PP-3), asetades statiivi jalad selleks ettenähtud aukudesse, seejärel kinnitada tahhümeeter kinnituskruviga statiivi külge. Peale seda tuli instrument loodida, kasutades selleks tahhümeetri küljes olevat vesiloodi. Selleks tuli esmalt tahhümeeter pöörata nii, et vesilood paikneks kahe alusetõstekruviga. Neid kahte kruvi üheaegselt ja vastassuunaliselt keerates saime vesiloodi mulli keskele. Seejärel liigutasime tahhümeetrit eelmise asendiga võrreldes 90° võrra. Keerasime kolmandat aluskruvi nii, et mull jääks vesiloodil keskele. Seejärel keerasime tahhümeetrit 180° võrra nii, et vesiloodi telg oleks paralleelne eelmise vesiloodi asendiga. Kuna vesiloodi mull jäi sellises asendis keskele, siis oli loodimine õnnestunud. Fikseerisime kruvidega, et instrument saadud asendist ei liiguks. Seeejärel viseerisime tahhümeetri pikksilma lae all olevale punktile,
alustada katset. Saime juhendajalt metallitüki (nr.511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse. Tegime filterparebi märjaks destilleeritud veega. Siis valasime lehtri abil 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust katseklaasi, jälgides et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasime metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale u. 2 cm allapoole avaust ning sulgesime katseklaasi hermeetiliselt. Seejärel liigutasime jälle bürette nii, et vee nivood ühtiksid. Märkisime ühelt büretilt üles näidu V1. Pärast seda kukutasime metallitüki happesse ja loksutasime, et paber võimalikult rohkem avaneks. Lasime eraldunud vesinikul jahtuda senikaua, kuni vee nivoo enam ei muutunud. Siis sättisime jälle büretid sellisele kõrgusele, et ve nivood oleksid samal kõrgusel ning märkisime samalt büretilt, kus ennegi, üles uue nivoo näidu V 2. · Katseandmed Püld=101,9 kPa=101900 Pa
sisalduse leidsime ristkorrutise abil: Tühi tiigel 17,46g Täis tiigel 21,88g Täis tiigel tuhastatult 18,66g Täis tiigel - tiigel 21,88-17,46=4,42g Tuhastatult tiigel - tühi tiigel 18,66-17,46=1,2g 4,42g on 100 % 1,2g on x % x = 27,1% Ph määramine: Väetise reaktsiooni mõõtsimeks kasutasime universaalindikaatorit. Portselankaussi asetasime tükikese orgaanilist väetist. Väetise tükikesele valasime peale universaalindikaatorit ja seejärel liigutasime kaussi edasi-tagasi nii, et universaalindikaator läbiks orgaanilise väetise tükikest. Seejärel määrasime universaalindikaatori värvuse põhjal väetise pH värviskaala abil. Analüüsitava väetise pH-ks saime 6,8. Töö käik: Laboris. Üldlämmastiku määramiseks pipeteerisime 10 ml märgtuhastatud filtraati Kjeldahli destillatsiooni kolbi, lisasime mõne tilga tümoolftaleiini ja asetasime kolvi destillatsiooniaparaati. Selles aparaadis lisasime proovile 50% NaOH lahust, kuni
1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Labori läbiviimiseks kasutasime NI ELVISmx II laiendusplaati Mechatronics Sensor Trainer. Sensoritest olid kasutada tensoandur, surveandur, optiline positsiooniandur ja magnetväljaandur. Praktikumi teostamine 4.1 Tensoandur 4.1.1 Andmete kogumine Liigutasime plekiriba -1 cm peale ning kandsime lugemi tabelisse. Kordasime mõõtmisi -0,5 cm, 0 cm, 0,5 cm ja 1 cm peal. Kõik tulemused kandsime tabelisse.
2. Sulgesime elueerimisnõu voolutusnõu kaanega, et et keeduklaas saaks eluendi aurudega küllastuda (protsessi kiirendamiseks võis ka elueerimisnõud kaanega vaikselt loksutada). 3. Valmistasime ette planaarkromatograafiaplaadi. Tõmmates hariliku pliiatsiga plaadile ~1 cm kaugusele alumisest servast stardijoone ja märkides sellele väikese ristikesega punkti kuhu automaatpipetiotsikuga proov asetatakse. Planaatkromatograafiaplaati liigutasime sõrmedega puudutades vaid ääri või pintsettidega, et vältida väga rabeda silikageeli kihi kahjustamist. 4. Kandsime eelnevalt saadud ekstrakti automaatpipetiotsikuga stardijoonele märgitud asukohale. 5. Asetasime proovi planaarkromatograafiaplaadiga stardijoonepoolse otsaga eluendi sisse nii, et stradijoon oleks paralleelne eluendi nivooga nõus. Jälgides, et eluendi nivoo oleks stardijoonest allpool. 6
teravik valmis sai. Kuna koonuse treimisel on vaja eemaldada üsna palju laaste siis oli see üsna tüütu ja aeganõudev tegevus. Järgnevalt õppisime kuidas detailile saada keermestatud ava. Ava pidi olema keermega M10 seega oli meil vaja keermepuuri M10 ning puuri mille läbimõõt oleks väiksem kui 10. meister soovitas puuri läbimõõduga 8,5mm. Kinnitasime tooriku treipinki, tsentreerisime selle tera suhtes ning kinnitasime puuri tsenripukki. Ava puurimiseks liigutasime tsentripuki toorikule lähemale ,käivitasime treipingi ning andsime puurile ettenihke. Ava sügavuse saime teaa tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis siis puhastasime ava sisemuse metallipurust ning kinnitasime detaili uuesti treipinki ning 3 erineva keermepuuriga keermestasime ava. Edasine töö seisnes freesimises, toorik oli silindriline ~10mm läbimõõduga. Sellest oli tarvis valmistada polt. Esmalt tutvusime freespingiga
50. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 51. Kuidas viia gaasi maht normaaltingimustele, kui teame mahtu mingitel muudel tingimustel (tuua valem)? P0*V0/T0=P1*V1/T1 52. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala (katse kirjeldus)? Sättisime büretid nii, et nivoo oleks ühel kõrgusel (V1). Pärast metallitüki asetamist katseklaasi ja keemilise reaktsiooni lõppu vee nivoo muutus. Liigutasime büretti nii, et nivood oleksid jälle võrdsel kõrgusel ja saime V2. Vesiniku ruumala on V2-V1 53. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? Tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist 54. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 55. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema veenivood
nägemismeele uurimine 1. silma pimetähni suuruse ja asukoha määramine nägemisväljas. Pimetähn - nägemisnärvi silmamunast väljumise koht, kus valgustundlikud sensorid võrkkestas puuduvad. 1. Vaatlusalune seisis 1m kaugusel tahvlist, kuhu tema silmade kõrgusele joonistasime tahvlile ristikese. 2. vaatlusalune sulges parema silma ja vaatas vasaku silmaga ainult ristikest. 3. Alustades ristikesest, liigutasime vaevu põleva hõõgniidiga elektripirni tasapinnal ristikesest kaugemalt ja vaatlusalune ütles, kui ta seda enam ei näinud. Samamoodi leidsime piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 4. Samamoodi leidsime vaatlusalusel ala ülemise ja alumise piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 5. Leidsime pimetähni projektsioonid millimeetrites 6. silmamuna keskmiseks diameetriks võtsime 15mm. Leidsime pimetähni diameetrite
nägemisvälja. Mis on ava probleem liikumistajus? Erinevad piirjooned mis liiguvad erinevates suundades erinevatel kiirustel võivad tekitada identseid vastuseid liikumistajus. Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse. Probleem seisneb selles, et reetinal võib sama muutus toimuda sellest et objekt liikus meist vasakule või et liigutasime oma silma paremale. Efekt reetinal on sama, et tajuksime õigesti kas toimus objekti liikumine või mitte, arvutab aju maailma tajudes enda silmaligutused reetina muutuste hulgast maha. Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? - Liikumise järelefekt – seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel - Illusoorne liikumine – tunnuste aistmisviiviste erinevustest tngitud liikumisaisting.
annaabi.ee 
