Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liigpingeid" - 10 õppematerjali

Elektri kvaliteet
4
docx

Elektri kvaliteet

SAIFI, SAIDI, CAIDI(katkestus B e keskmine kestvus). 17. Elektrijaotusvõrkude katkestuste sagedust mõjutavad tegurid JV tüüp ja liinide pikkus, neutraali maandus, LPkaitse tüüp, releekaitse struktuur, maastiku tüüp, ilm, loomade rohkus 18. Elektri kvaliteedi vajalikkus Pingelohkude ja toit.katkestuste suhtes on kõige tundlikumad pidevad tootmisprotsessid. Kõrg. harmoonikud põhjustavad energiakadusid, seadmete ülekuumenemist. liigpingeid ning vibratsiooni. 19. CBEMA ja ITI kõverad ning nende eesmärk CBEMA-computer and business equipment manufacturers association. Graafik mis hindab kuidas arvvutid taluvad toitepinge muutuste ulatust/kestust. Tänapäeval asendatud ITI-information technology industry council kõveratega. CBEMA on pidev, ITI tükati pidev. ITI hindab ka väga lühikesi ülepinge kestvuseid. 20. Pingehälvete ja väreluse tagajärjed 21. Pingelohkude tagajärjed 22

Energeetika → Elektrijaotustehnika
10 allalaadimist
Juhistikusüsteemid Referaat
9
doc

Juhistikusüsteemid Referaat

viivitamatut väljalülitamist. See suurendab elektrivarustuse töökindlust, mis on eriti tähtis vastutusrikaste elektripaigaldiste puhul. IT-juhistikuga saab tagada kvaliteetse töö haiglates ja sõjalaevadel või muudes kohtades kus üksik isolatsioonirike ei tohi põhjustada elektrivarustuse katkemist või kus rike tuleb kõrvaldada ilma toidet väljalülitamata. Neutraaljuhita, maast isoleeritud IT-juhistikus ei saa juhistiku enda rikete tõttu tekkida ajutisi liigpingeid. Liigpinged võivad siiski tekkida võrgu toitealajaama ülempingepoole maaühendusel. Kui IT-juhistikus on kõrvaldamata maaühendus, on liigpinged oluliselt suuremad, kuigi mitte nii suured, kui teiste juhistike korral. Sellekes et maaühenduse teket kohe kindlaks teha, tuleb IT-juhistik varustada signalisatsiooni- ja mõõteseadmega. Selline seade kontrollib võrgu isolatsioonitakistust ning annab heli- ja valgussignaale maaühenduse tekkimisel või isolatsiooni takistuse

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
62 allalaadimist
Juhistiku tüübid
5
rtf

Juhistiku tüübid

23. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. 24. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN-juhistike ees seisneb selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool määratud teiste faaside mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni mõnesaja milliampri piiridesse. 25. Neutraaljuhita, maast isoleeritud IT-juhistikus ei saa juhistiku enda rikete tõttu tekkida ajutisi liigpingeid. Liigpinged võivad siiski tekkida võrgu toitealajaama ülempingepoole maaühendusel. Juhtumil, mil ITjuhistikus on kõrvaldamata maaühendus, on liigpinged oluliselt suuremad, kuigi mitte nii suured, kui teiste juhistike korral. 7.1.13. TT juhistikud Kokkuvõte: 1. TT-juhistik on kolmejuhiline jäigalt maandatud neutraaliga võrk. Tähis TT. 2. Kaitsena kasutatakse TT-juhistikus elektriseadmete korpuste kohapealset maandamist. 3

Energeetika → Jusitik
11 allalaadimist
Kõrgepingetehnika
41
doc

Kõrgepingetehnika

Mahtuvuste ja induktiivsuste vahel võivad toimuda võnkeprotsessid. Normaaltalitlusel sellised võnkeprotsessid praktiliselt ei avaldu, kuid järsud muutused (lülitamised, lühised, katkemised) ja ebanormaalsed harmoonikud (asümmeetrilised talitlused, ebalineaarsed tarbijad) elektrisüsteemis võivad põhjustada mahtuvustesse kätketud elektrilise energia ja induktiivsustesse salvestatud magnetilise energia vahelisi võnkumisi. Sellised energia võnkumised võivad sageli põhjustada liigpingeid. Klassifikatsioon Omadused Atmosfäärilised liigpinged: Siseliigpinged: · suurem amplituud · väiksem amplituud (2...4 x lubatav) · lühem kestus · pikem kestus · unipolaarne impulss · enamasti võnkuv impulss 75. ATL-ist põhjustatud liigpinged ATL-i mõte seisneb lühisekaare kustumises liini hetkelisel väljalülitamisel ja kaare uuesti mittesüttimisel liini taaslülitamisel. ATL-ist põhjustatud liigpingeid on sobiv vaadelda joonisel 6

Energeetika → Kõrgepingetehnika
237 allalaadimist
Elektrimasinate konspekti üks osa
10
doc

Elektrimasinate konspekti üks osa

lülitatud "kustuva valguse" skeebi järgi. Vajaliku faaside järjekoora saavutamiseks tuleb vahetada kohtadega mistahes kaks faasi generaatori klemmidel. Tavaliselt on antud moodus elektrijaamades automatiseeritud. Isesünkroniseerimise moodus. Ergutamata generaatori rootor pannakse primaarmootoriga pöörlema kiirusega, mis erineb sünkroonkiirusest mitte enam kui 2-5%. Pärast seda lülitatakse G võrku. Et vältida liigpingeid, ühendatakse rootori ahelasse takistiga. Kohe pärast lülimist võrku ühendatakse ergutusmähis ergutiklemmidega ja G hakkab tööle sünkroonselt. Tekib järsk voolu tõuge ja mehaanilised pinged võllil kuid need pole ohtlikud G-le. Antud moodus on mugav sagetaste lülituste puhul. 17. Sünkroonmootori tööpõhimõte (lk 267) Sünkroonmootor koosneb välisest ja sisemisest väljapoolustega õhupiluga eraldatud magnetsüsteemist

Elektroonika → Elektrimasinad
106 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

kallimaid pooljuhtlüliteid soovitud pinge muundamiseks. Sel juhul on tüüpiliseks lahenduseks trafode kasutamine. Joonisel 1.10 on näidatud kolmefaasiline pingevaheldi, mis koosneb kolmest ühefaasilisest sillast ja kolmest ühefaasilisest trafost. Tänu trafode sekundaarmähiste tähtühendusele puudub nulljärgnevusvool läbi koormuse. Samuti on trafode tõttu lülitatav pinge piisavalt madal vältimaks kommutatsiooni liigpingeid. + ­ M Joonis 1.10 27 Mitmeastmelised pingevaheldid. Mitmemootorilistes rakendustes on pakutud mitmeid erinevaid vaheldite väljatöötlusi. Populaarsemad nende hulgas on "üks muundur ­ mitu mootorit" ja "üks muundur ­ üks mootor." Esimese variandi maksumus on madal, sellel on

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist
Elektroenergeetika alused
14
docx

Elektroenergeetika alused

· Välgupüüdursüsteemid · Liigpingepiirikud - seadmed, mis kaitsevad elektriseadmeid liigpingeimpulsside eest. 44. Millest on põhjustatud siseliigpinged ning kuidas energeetikaobjekte nende eest kaitstakse? · Kommutatsiooniliigpinged ­ tekivad tavakäidus sooritatavate lülituste või ka häiringute toimel. · Liini ja trafode sisselülitamine · Koormamata liini või trafo väljalülitamine · Resonantsliigpinged · Piiramiseks: · Liigpingeid tekitavate lülituste arvu piiramine · Pingeregulaatorid · Automaatselt reguleeritavate väljavõtetega trafod · Sunteerivad reaktorid · Ilma taassüttimiseta VL-id · Sunteerivate aktiivtakistustega VL-id · Sünkroniseeritud lülitamine · Neutraali jäikmaandamine · Liigpingepiirikud 45. Nimeta mõningaid võrgukadude põhjustajaid ning nende vähendamise võimalusi. · Kommertskaod · Ebatäpsed mõõteseadmed

Elektroonika → Elektroenergeetika alused
261 allalaadimist
Serveriruum
17
docx

Serveriruum

toidet otse vooluvõrgust. Alles siis, kui see enam ei toimi, lülitub puhvervooluallikas automaatselt sisse ning võtab toitefunktsiooni üle. - online puhvertoiteallikas: sel juhul on puhvertoiteallikas alaliselt võrgu ja tarbijate vahele ühendatud. Kogu elektritoide kulgeb kogu aeg puhvertoiteallika kaudu. Mõlemad puhvertoiteallikad võivad lisaks elektrivarustuse täielikust lakkamisest ja alapingest üleaitamisele tasandada ka liigpingeid. Ka siinkohal kehtib liigpingekaitse suhtes meetmes M 1.25 Liigpingekaitse ära toodud 20 meetri piirang. Kui IT seadmeid TN-S-võrguga hoones (vt M 1.39 Tasandusvoolude vältimine varjes) varustatakse lokaalse puhvertoiteallika kaudu, tuleb tähelepanu pöörata alljärgnevatele asjaoludele: Et TN-S võrgu kaitsemõju tasandusvoolude suhtes andmeside liinide varjes säilitada, tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et puhvertoiteallikal ei ole väljaminekul

Informaatika → Informaatika
20 allalaadimist
Lihtajamid
62
pdf

Lihtajamid

Võimalike variantide mitmekesisuse tõttu on kasutusel väga erinevad jõupooljuhtidel põhinevad jõuahelate lülitusseadmed. Liigpingekaitseahelad Lüliti kontaktide lahutamisel või pooljuhi (transistori, dioodi) sulgumisel tekib suur voolumuutus di/dt, mis induktiivses ahelas kutsub esile pinge u = −L di/dt. Kuna niisugune pinge võib osutuda küllaltki suureks, siis nimetatakse kommutatsiooniprotsessi tõttu tekkinud pingeimpulsse kommutatsiooni liigpingeteks. Liigpingeid saab vähendada RC-ahelatega (joonis 4.15). 120 R C C RV C K K K R R

Masinaehitus → Automaatika
37 allalaadimist
Alajaamad II osa
59
doc

Alajaamad II osa

suudavad lahutada suure vooluga kõrgepingeahelaid. Selleks tuleb takistada kaarlahenduse taassüttimist pärast kustumist voolu nulli läbimisel. Protsessi nimetatakse lühidalt kaare kustutamiseks. Kaare taolisel viisil kustutamisel avaldub ka kaare positiivne mõju elektriahelate kommuteerimisele ­ elektrivool ahelas katkeb alati voolu nulli läbimise hetkel ja elektriseadmete põikiisolatsioonile maa suhtes ei teki ohtlikult suuri liigpingeid. 4.1.1.1. Elektrikaare omadused 1 Kahjuks pole taoline meetod rakendatav kõrgetel pingetel ja neid lüliteid käesoleva kursuse raames ei vaadelda. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 2 Rein Oidram _____________________________________________________________________ i

Energeetika → Elektrijaamad
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun