Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel............................................................4 1.1. Tõlgitud moesõnad............................................................................................................4 1.2. Sõnade liigkasutus.............................................................................................................5 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad....................................................................................6 2. Konteksti vastu eksimine...............................................................................................................7 2.1. Liigselt isikupärastatud sõnakasutus...........................................................
Euroopa linnuliikidest hinnati ohustatuks 13%. Mereimetajatest on ohustatud 22%. Alates 1500. aastast on välja surnud kaks Euroopa imetajaliiki: Tarvas ja Sardiinia. Euroopa vetest on kadunud hallvaal. Imetajate liigiline mitmekesisus on suurim Balkani poolsaarel, Ungaris ja Rumeenias, aga ka Vahemere-äärsetel mägialadel. Enim ohustatud liike leidub Bulgaarias ja Rumeenias. Põhilised ohutegurid on elupaikade halvenemine ja kadumine. Olulised on ka inimese otsene häiriv mõju, liikide liigkasutus ja võõrliikide mõju. Kõige halvimas olukorras olevad liigid: 1. Ibeeria ilves - Elutseb vaid Pürenee poolsaare edelaosas. Põhitoiduks on küülikud. Alates 1950. aastatest on küülikute arvukus vähenenud. Alles umbes 80140 looma. 2. Polaarrebane - Alles ligikaudu 120 isendit. Asurkonnad pole siiani toibunud küttimisest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Konkurents on punarebasega, kellele kliima soojenemine annab eelise.
Helena Nagelmaa Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Moesõnade teke............................................................................................................. 4 1.1Võõrkeelsete sõnade tõlkimisega kaasnevad probleemid ........................................4 1.2Sõnade liigkasutus viib sõnade tegeliku tähenduse kadumiseni. ............................ 4 2. Moesõnad, mis tekivad ühiskonnasuhetest....................................................................6 3. Meelelahutusmeedia loob avaliku keelekasutuse norme, sealhulgas nn ,,moesõnu"....7 Kokkuvõte......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.....................................................................
mõttemütsi juures laskuda vaidlusesse. Välja võib tuua kõik protsessivead. Erinevaid vaatepunkte väljendavad paralleelsed avaldused kogutakse kokku. Lõpuks peaks olema selge skeem võimalikest probleemidest, takistustest, raskustest ja ohtudest. Neid võib klaarida ja viimistleda. Kuigi must mõttemüts on suurepärane, võib tekkida oht selle liigkasutamiseks ja kuritarvitamiseks. Lihtsam on olla kriitiline kui pakkuda uusi lahendusi. Musta mõttemütsi liigkasutus ei ole kasulik. Mõnikord on see lihtsalt egost kannustatud. Keegi, kes ei ole suuteline välja tooma muid seisukohti, on piiratud kriitilistest märkustest. Tihti on see lihtsalt harjumus. Kui harjutakse kuue mõttemütsi meetodiga, väljuvad inimesed oma "püsivast ettevaatlikusest". KOLLANE MÕTTEMÜTS-selle mõttemütsi puhul esitab mõtleja kaalutletult kõikvõimalikud ettepanekust saadavad kasud. Kollase mõttemütsi puhul püüab
arvuti küljes. Näeb välja kondikas ja .....noh, ta on praktiliselt surnud." Nii kirjeldab arvutifanaatik tuttavat internetisõltlast.7 Erinevate uuringute andmetel hakati internetisõltuvust, kui sõltuvust uurima alles 1990 aastate alguses . Siis sai alguse arvutite võidukäik ja inimesed said rohkem virtuaalselt suhelda. Virtuaalmaailm on ebamaine maailm, kus inimesed suhtlevad ainult intellektuaalsel tasandil. Sellega seonduvalt on arvutite liigkasutus põhjustanud probleeme inimeste eraelus, kui ka tööl /koolis. Siin on teadlastel ja psühholoogidel palju uurimisruumi, kuna maailmas pole veel küllaldaselt uuritud antud sõltuvust, kui häiret. ,,2014. aasta lõpul avaldatud Euroopa riike võrdlevas uuringus vaadati 12 938 lapse internetikäitumist. Selgus, et 14-17aastaste hulgas esineb sõltuvusena kategoriseeritavat internetimängurlust 1,6 protsendil. 5,1 protsendil teismelistest esines mitmeid tegevusmustreid, mis viitavad
annaabi.ee 
