uuringutes. Niisugused uuringud baseeruvad faktil, et ühemunarakakaksikud, kes on arenenud ühest viljastatud munarakust on geneetiliselt identsed. Disügootsed (kahemunarakukaksikud) on aga geneetiliselt sama lähedased kui teisedki õed-vennad, st kattuvad geneetiliselt keskmiselt 50% ulatuses. Siinjuures tuleb teha täpsustus, sest kõik inimesed on geneetiliselt 99% identsed, kuna valdava osa geenidest moodustavad fikseeritud ehk liigitunnuseid määravad geenid (nt kõigil inimestel on kaks kätt, jalga, üks pea). Käitumisgeneetikas on pööratud suurt tähelepanu sellele, kuidas hinnata kaksikute uuringu puhul kahe olulise eelduse kehtivust à 1) võrdsete kasvukeskkondade eeldus kekskonnamõjud mõlemat liiki kaksikute puhul peavad olema samasugused; 2) erapooletu välimuse eeldus MZ kaksikute sarnasus mingi tunnuse osas ei ole seotud lihtsalt selel faktiga, et nad on välimuselt sarnased.
21 kaksikute uuringutes. Niisugused uuringud baseeruvad faktil, et ühemunarakukaksikud, kes on arenenud ühest viljastatud munarakust, on geneetiliselt identsed. Kahemunarakukaksikud on aga geneetiliselt sama lähedased kui teisdki õed-vennad, st kattuvad geneetiliselt keskmiselt 50% ulatuses. Kõik inimesed on geneetiliselt 99% identsed, kuna valdava osa geenidest moodustavad fikseeritud ehk liigitunnuseid määravad geenid. Individuaalsed erinevused kogu oma mitmekesisuses on seotud ülejäänud umbes ühe protsendi geenide varieerumisega. Seega, kui õeldakse, et õed-vennad on 50% geneetiliselt sarnased, siis puudutab selline väide poolt nimetatud ühestprotsendist. Veelgi enam, kahemunarakukaksikutepaari geneetiline sarnasus ei pea olema ilmtingimata täpselt 50% ning see võib konkreetsel juhtumil olla madalam või kõrgel ja tegemist on keskmise näitajaga.
Niisugused uuringud baseeruvad faktil, et ühemuna(raku)kaksikud (monosügootsed, MZ), kes on arenenud ühest viljastatud munarakust, on geneetiliselt identsed. Kahemuna(raku)- e disügootsed kaksikud (DZ) on aga geneetiliselt sama lähedased kui teisedki õedvennad,st kattuvad geneetiliselt keskmiselt 50% ulatuses. Siinjuures tuleb teha täpsustus, sest kõik inimesed on geneetiliselt 99% identsed, kuna valdava osa geenidest moodustavad fikseeritud ehk liigitunnuseid määravad geenid (nt kõigil inimestel on kaks kätt, jalga, üks pea). Individuaalsed erinevused kogu oma mitmekesisuses on seotud ülejäänud umbes ühe protsendi geenide varieerumisega. Seega, kui öeldakse, et õed-vennad on 50% ulatuses geneetiliselt samased, siis puudutab selline väide poolt nimetatud ühest protsendist. Veelgi enam, DZ-kaksikutepaari geneetiline sarnasus ei pea ilmtingimata
kuuluvus vanusevahemikku 3–6 eluaastat. Liigitermin sootermini suhtes on termin, mis rakendub objektidele, millele on omased kõik sootermini tunnused ja lisaks ka veel liigierisus. Liigitunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik liigitermini alla kuuluvad objektid, ent seda tunnust pole teistel samasse lähimasse sukku kuuluvatel objektidel. Lühidalt: liigierisus eristab liigi samasooliste hulgast. Antud näites on liigi-terminiks koolieelik. Sootunnuseid, sh liigitunnuseid ning liigierisust, on nimetatud ka põhitunnusteks. Need on liigile olemuslikult omased ja neid kasutatakse liigiterminite määratlemisel ehk defineerimisel, mille käigus tuuakse esile vaadeldavate objektide need aspektid, mis on ühised kõigile defineeritava liigiterminiga ja vastava liigimõistega viidatud objektidele. Sama objekt võib kuuluda mõne teise mõiste alla ja sel juhul tuuakse esile teisi aspekte. Nt raudkangi võib defineerida teatavat
kuuluvus vanusevahemikku 36 eluaastat. Liigitermin sootermini suhtes on termin, mis rakendub objektidele, millele on omased kõik sootermini tunnused ja lisaks ka veel liigierisus. Liigitunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik liigitermini alla kuuluvad objektid, ent seda tunnust pole teistel samasse lähimasse sukku kuuluvatel objektidel. Lühidalt: liigierisus eristab liigi samasooliste hulgast. Antud näites on liigi-terminiks koolieelik. Sootunnuseid, sh liigitunnuseid ning liigierisust, on nimetatud ka põhitunnusteks. Need on liigile olemuslikult omased ja neid kasutatakse liigiterminite määratlemisel ehk defineerimisel, mille käigus tuuakse esile vaadeldavate objektide need aspektid, mis on ühised kõigile defineeritava liigiterminiga ja vastava liigimõistega viidatud objektidele. Sama objekt võib kuuluda mõne teise mõiste alla ja sel juhul tuuakse esile teisi aspekte. Nt raudkangi võib defineerida teatavat
annaabi.ee 
