lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. näitab molekulaarse evolutsiooni konstantsust 72. organismi geneetiline koormus -tähistab tõenäosust, et indiviid sureb kahjuliku alleeli tõttu enne järglaste andmist 73. preadaptatsioonid (mõiste ja näide) - tunnus, mis antud tingimustel ei oma kohastumuslikku tähtsust, kuid uutes tingimustes võib osutuda kohastumuslikuks. Määrab evolutsiooni suuna. 74. presügootsed barjäärid liigitekkel - isolatsioon tekib tänu käitumuslikule erinevusele, sessoonsele erinevusele. isendid ei kohtu ja paaritumist ei toimu, gameedid ei sobi, genotüübid ei klapi. 75. postsügootsed barjäärid liigitekkel - barjäärid, mis tekivad peale viljastumist Nt. Moodustuvad nõrgad, viljatud hübriidid, kes vahel ei ela suguküpsuseni. Hübriidse embrüo areng sõltub ühe vanema liigist. 76
järglastele(Miinuseks on siis sõna ,,paremad", mis kirjeldab tunnust ebatäpselt) 4. liigi mõiste mis on liik? Liigitekke mehhanismid Liik: organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimalisi järglasi/ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuigi inimese evolutsiooni uurides ja fossiilidele põhinedes on väga raske liigi määramisel järgida antud/tuntud liigivdefinitsiooni. Liigitekkel on kaks peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline. Allopatrilise liigitekke puhul esineb geograafiline isoleeritus lähteliigist. Sümpatriline liigiteke seisneb ühe liigi jagunemisel kaheks või enemaksliigiks, ilma geograafilise barjäärita.(spetsialiseeruvad nt parasitism-väga kindlad peremehed) Liigitekke peamisteks teguriteks on :mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik, geograafiline isolatsioon. Liigi teke on suhteliselt harvaesinevnähtus. 5. neodarvinism e
kujunemine põlvkondade vahetumisel. ränne, kaitsevärvus, kaameli küürud.nahkjad lehed Kohanemine – mittepärilik organismide sobitumine elukeskkonnaga. 15. Millised on liigitekke peamised etapid? 1. isolatsiooni kujunemine 2. mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine 3. keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine8 4. ristumisbarjääri kujunemine 5. uue liigi arvukuse suurenemine 16. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaisel liigitekkel ei ole populatsioonid oma vahel eraldatud, neil lihtsalt tekivad mingid erinevused (toidus, sigimispaikades), kuid erimaise liigitekke puhul mingi looduslik tegur lõhestab liigi kaheks (nt mäed, maapinna kerkimine) 17. Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon? Mikroevolutsioon - uute liigisiseste rühmituste (populatsioonide ja alamliikide) tekkimine. Lõppeb uue liigi tekkimisega.
näiteks ajutise populatsiooni suuruse languse korral - näiteks mõne õnnetuse tagajärjel või, mis lubavam, uue asuala koloniseerimisel väikesearvulise alampopulatsiooni poolt. Dobzhansky-Mülleri postsügootse isolatsiooni teooria järgi on hübriidide väiksem kohasus tingitud paljudest geneetilistest põhjustest. Adaptiivmaastikul asuksid siis orgudes hübriidid. Mitmelookuseline kontrollsüsteem ja mittetoimivad epistaatilised suhted. 7. Mis on Haldane'i reegel liigitekkel? Millest võib see olla tingitud? Postsügootse isoleerituse korral on väiksema elujõulisusega heterogameetne sugu (nt XX on kohasem kui XY), aja jooksul kohasus muutub võrdseks ehk homogameetse soo kohasus ajas langeb. 8. Kui ühe liigi üks populatsioon jagada kaheks osaks ja neid mitu generatsiooni erinevates tingimustes kasvatada, siis tekib reproduktiivne isolatsioon kaasproduktina adaptiivsele evolutsioonile. Mil viisil saab see tekkida?
Raamat võeti bioloogide poolt hästi vastu ja moodne süntees ehk neodarvinism oli sündinud. Seitsmekümnendatel täiendas Jaapani teadlane Motoo Kimura evolutsiooniteooriat veel oma nn neutraalse evolutsiooni kontseptsiooniga. Ta väitis, et mutatsioonid on juhuslikud ja enamik neist on organismile neutraalse mõjuga. Osa mutatsioone on negatiivsed ja vaid väike osa mutatsioonidest on isendile kasulikud. Neutraalse evolutsiooni teooria tähtsustab liigitekkel ja detailsemalt populatsioonides ajajooksul toimuvaid alleelide sageduste muutuste põhjusena peamiselt geenitriivi nimelist mehhanismi. 12. Eluslooduse jaotamine riikidesse, probleemid? Elusloodus on jaotatud viide riiki- Animalia (loomad), Plantae (taimed), Fungi (seened), Protista (protistid), Monera (bakterid). Need riigid on inimese loodus ehk kunstlikud. Probleemid seisnevad selles, et väga raske on kõiki organisme jaotada viite suurde gruppi. Igas grupis leidub erandeid
annaabi.ee 
