Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal "kõike liikumapanev liikumatu jõud". Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid.
Mateerial puudub määratlus ja ta on määramatu. Me ei saa pidada mateeriat substantsiks seetõttu, et ta ei ole miski, mis olevat määratleb. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Miski, mis tingib teatava asja eraldi olemise, on selle asja mateeria ehk tema olemasolu põhjus. b) Vormi all mõtleb Aristoteles ideekujundit – seda, mille tõttu mingi asi on see asi, mis ta on. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Vormi ehk asja definitsiooni uurimine on kõige raskem. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutavat. Vorm on substantsi olemus. c) Aristotelese järgi on olemas substantsid ehk üksikolemused ja ei midagi muud. Substants on olemine, mis on iseeneses ega ole milleski teises, vajamata oma olemasoluks teist. Tänu substantsile saab kõik muu sellena, mis ta on, üldse olemas olla. Substantsist räägitakse
kirja pani. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades, et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Aristotelese järgi moodustuvad asjad vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal. Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: 1. Teoreetilist osa olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused 2
Tõene teadmine on kättesaadav üksnes mõistusele. Ühines astronoomidega, et leida planeetide liikumises peidetud korda. Timaios’es kosmoloogia(antiikne teos enne renesanssi). Aristoteles (384-322 eKr) - Õppis Ateenas Platoni juures, oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Rajas 335 Ateenas oma filosoofilise kooli (Lykeion). Süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised. Pani aluse formaalsele loogikale (induktsioon ja deduktsioon, süllogism). Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpmiseks põhjuseks ja eesmärgiks. Kui pingutusi kahekordistada, toimub liikumine kaks korda kiiremini. Aristotelese teostest võib tähttähelt välja lugeda, et langemise kiirus on pärivõrdeline raskusega. Kehale mõjuvad tõuge ja vastupanu; liikumise kiiruse määrab nende suhe. Galilei mõistis, et tähtis pole liikumine, vaid liikumise muutus – kiirendus. Inimene ei tunneta liikumist, aga tunnetab selle muutumist.
Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. 2. Poeetika – Poeetika on luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Poeetika on teadus, mis ühendab nii kirjanduse kui keele uurimist ning selle eesmärgiks on teose ehituse mitmekülgsem ja sügavam tundmine. Poeetika on õpetus sellest, kuidas kunstiteost tehakse, millistele reeglitele tekstid alluvad. Kaasaegse poeetika põhiülesandeks on kunstiteose seesmise struktuuri kirjeldamine,
annaabi.ee 
