Painduvus muutub päeva jooksul: hommikul on väiksem, seejärel pidevalt suureneb, saavutab maksimumi päeval ja õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub Treenitusseisundist Lihasmassist, rasvkoest ja sidekoest Õhutemperatuurist Keha ja lihase temperatuurist Vanusest, soost, tervislikust seisundist, hormonaalsest seisundist Vaimsest pingest, stressist, lõõgastusvõimest Liigese liikuvust piiravad tegurid Liigese ehitus, liigeskapsel, liigest ümbritsevad kõõlused, liigessidemed, lihased ja nahk Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Kordusmeetod Põhiline meetod on kordusmeetod, mis
ja meniski vahel, ROM 30°-35°ni igas suunas. c) Roteerida ette-taha oma teljel 40°-50° Akromioklavikulaarliiges - Rangluu liigestub abaluuga distaalse otsa kaudu, AC liigeses, sünoviaalliiges 9x19mm täiskasvanutel, vahel sagedasti fibrooskõhreline disk. - Põhiline abaluu liikumine rangluu suhtes - AC liiges asetseb humeruse pea kohal, see luuline takistus piirab pea kohal toimuvaid liigutusi - Tihe liigeskapsel + AC ligamendid liigesest üleval ja all - AC ligamendid toestavad kergemal koormusel ja vähese liikuvus ekorral - Coracococlavikulaarside see võimaldab rotatsiooni ja piirab liigset liikuvust ja nihkumist, olulisim ülasuunas humeruse nihkumise takistaja. Skapulotorakaalliiges - Füsioloogiline liiges: serratus anterior ja subscapularisel, liigutusel libisevad teineteisest üle - 17 lihast algab/kinnitub abaluule
Esmaabi: liigest mitte liigutada, külmkompress, kiirabi. Välistamaks luumurdu, tehakse enne paigaldamist röntgenülesvõte. Liigese paigaldamine toimub üldnarkoosis. Paigaldada tuleb kiirelt, sest hiljem on see valu ja turse tõttu tunduvalt raskem. Sideaparaadi nõrgenemise tõttu tekib teistkordne vigastus kergemini kui esimene. Õlaliigese nihestus Õlavarreluu pea väljumine õlaliigesest. Nihestuste teket soodustab õlaliigese ehituslik eripära (avar liigeskapsel, nõrgad sidemed jm). Kõige sagedasem on nihestus ette. Põhjused: kukkumine liigesele või väljasirutatud käele, tugev eestpoolt tulev löök väljasirutatud käele. Peale paigaldamist 90-kraadise küünarliigese nurgaga kolmeks nädalaks sidemega kinni, taastusravi. Korduvad subluksatsioonid ja dislokatsioonid vajavad operatiivset ravi. http://www.jaapa.com/acute-evaluation-and-management-of-the-anterior- shoulder-dislocation/article/175602/ Õlanuki-rangluusideme vigastus
Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne. e) liigeste nikastus- liigespinnad jäävad oma kohale, vigastatud on sidemed või liigeskapsel; liigese nihestus- liigespinnad on üksteise suhtes nihkes. Väliselt ära tuntav liigese deformatsioonist, funktsiooni puudumisest liigeses, sundasendist. Esmaabiks immobilisatsioon asendit muutmata, külm. Kohapealne paigaldamine ilma röntgenoloogilise kontrollita on ohtlik (võidakse vigastada suuri närve või veresooni). f) Verevalum peaks imenduma jälgi jätmata, kuid on ka halvemaid võimalusi. Verevalum pehmete kudede vahel võib kapselduda ja põhjustada mehhaaniliselt vaevusi.
Cavitas glenoidalis ( fossa glenoidalis) = liigeseõõnsus Spinae scapulae = abaluu hari läheb sujuvalt üle õlanukiks. Art. humeri = õlaliiges Õlaliiges on tüüpiline keraliiges. Õlaliigest võib vaadelda kui üht liigest, kuid funktsionaalselt on liigeseid 7: 1. Glenohumeraalliiges 2. Suprahumeraal=coracoacromiaal-ruum 3. Acromioclaviculaarliiges 4. Scapulocostaalruum 5. Sternoclavikulaarliiges 6. Costosternaalliiges 7. Costovertebraalliiges Õliigese sidemed ehk ligamendid (liigeskapsel) Õlaliigest ümbritsev kapsel on grupp väga tugevaid ligamente, mis ühendavad õlavarreluu liigesõõnsusega. Vastavad ligamendid on peamised õlaliigese stabiilsuse tagajad. Õlaliigest ümbritsevad ligamendid on: GHL- glenohumeral ligament CCL - coracoclavicular ligament CAL - coracoacromial ligament SGHL - Superior GlenoHumeral Ligament MGHL - Muperior GlenoHumeral Ligament IGHL - Inferior GlenoHumeral Ligament
konservatiivselt. Oluline anatoomia ja füsioloogia → peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“ Järgmised jäsemete ehituse iseärasused peavad erakorralise meditsiini tehnikul olema teada jäsemevigastuste hindamisel. Tugiskelett koosneb luudest ja liigestest, kus luud on üksteise suhtes liikuvad. Liigeses on liigespinnad kaetud liigeskõhrega (mis on tavaliselt hüaliinne), neist üks on kumer, teine nõgus, mida omakorda katab liigeskapsel (liigeskihn = liigeskapsel), sinna sisse jääb veel liigesõõs, mida täidab liigesvõie. Liigesed võimaldavad alati ainult piiratud liikuvust eelkõige sirutamisel ja painutamisel. 544 Ühelt poolt piirab liikumist liigeskapsel, teiselt poolt piiravad sidemed (ligamendid). Need koosnevad sidekoest ja on tõmbekindlad, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Erandiks on õla- ja puusaliigesed, mis võimaldavad liikumisi mitme telje ümber (→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“)
annaabi.ee 
