Jõud N1 tuleb seega joonistada risti kaldpinnaga. Küsimus on veel – kummale poole risti kaldpinnaga, kas risti ülespoole või risti allapoole? Siin me peame asja vaatama silindri seisukohalt. Mida teeb kaldpind silindriga? Hoiab üleval, mitte ei tõmba alla. Seetõttu ongi jõu N1 suund just selline, nagu joonisel 4.49b on näidatud. Kolmandaks, liigendis A mõjuvad reaktsioonjõud. Liigend A on tavaline silindriline liigend, mis ühendab kahte keha: 1 ja 2. Siin tuleb reegli 5 alusel punktist A joonistada 2 jõudu, teineteisega risti, telgede positiivsetes suundades (kui see liigend esineb esimest korda, teisel korral tuleb juba arvestada mõju ja vastumõju seadust). Paneme nendele jõududele nimeks X A ja Y A . Jõudude skeem silindri 1 jaoks on valmis. J
Määrimisjuhised Tööraami sarniirühendus Kinnitusliigendi pesas määrdenippel Kinnitusvarre laagris määrdenippel Tööraami pöörderingi liugepind Pöörderingi peal 7 määrdeniplit. Tööraami pöörderingi juhtsektorid Juhtsektorid on pöörderingi all 4tk. Igal sektoril 1 määrdenippel Hõlma pööramissilindrite liigendid Silindrite kolvivarte liigendites 2 määrdeniplit. Silindrite otstes 2 määrdeniplit. Hõlma nihutussilindri liigendid Kolvivarre liigendis määrdenippel. Silindri otsal määrdenippel. Hõlma juhtpinnad Määrimiseks on saadaval eritoimelised määrdeained, mis võivad esineda ka aerosoolidena. Määrimine või õlitamine on piisav, kui seda tehakse iga päev. Puhasta juhtpinnad enne määrimist. Lõikenurga seadelaagrid Laagritappide peades on 2 määrdeniplit. Lõikenurga seadesilinder Kolvivarre liigendis on 1 määrdenippel. Silindri kinnituslaagrites on 2 määrdeniplit. Tõstesilindri kinnituskahvli laager
kriitilise väärtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.6). Vastavalt Euler'i algoritmile mõjugu siis vardale (antud peatasandis) ka põiksuunaline juhuslik häiring FH: · tekib väike ja püsiv läbipaine (kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR); · liigendis tekib põiksuunaline toereaktsioon Fy · vardas mõjuvad sisejõud: pikijõud N ja põikjõud Q (neid ei arvestata) ning paindemoment M; · iga ristlõike paindemoment M on sõltuvuses M = FCRv - Fy (l - x) ; selle koha läbipaindest v:
Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine, kuna ristlõige pöördub tänu plastse liigendi tekkimisele. Edasine koormuse suurendamine pole võimalik ja moment ei suurene, küll aga deformatsioonid (sh. ristlõike pöördumine) järjest suurenevad. Viimane joonis iseloomustab täieliku plaste liigendi tekkimist tingimus, kus talale on rakendatud maksimaalne võimalik koormus. Väliskoormuse töö on sama suur kui plastse momendi töö plastses liigendis. TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 9/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Pingejaotus ebasümmeetrilise ristlõike puhul plastse liigendi tekkimisel järk-järgulisel koormamisel: a-a) Pinged alumises kius jõuavad voolavuspiirini fy - elastne staadium b-b) Pinged ülemises kius jõuavad voolavuspiirini - elasto-plastne staadium
projektsioonide summana tala ristlõike pinnale. Paindemoment lõikes avaldub ühel pool lõiget olevate välisjõudude momentide summana tala lõike raskuskeskme suhtes. Vasakult poolt hakates epüüri koostama. 6 Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne
M'II = fydA'sIIl1z. Pöördenurk kõigis plastsetes toeliigendites I = I'= II = II' = 2f /l1; avaliigendis a-b 1 = 4f /l1. Joonis 9.11 Plaadi plastne arvutusskeem Paindemomendi töö toeliigendites Am1 = 2f/l1 · (MI + M'I + MII + M'II); liigendis a-b Am2 = 4f/l1 · M*1; diagonaalliigendeis Am3 = 4 · 2f/l1 · [(M1 M*1)/2 + M2/2]. Kogu sisejõudude töö Am = 2f/l1 · [2M1 + 2M2 + MI +M'I + MII + M'II). Tingimusest Av = Am saame piirtasakaalu võrrandi Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 128 pl12 (3l 2 l1 ) 2 M1 2M 2 MI M'
annaabi.ee 
