Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev /Bundestag/ valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. 4 RAHVASTIK Rahvaarv: 82 476 000 Rahvastiku tihedus: 230 elanikku /km² Riigikeel: saksa keel Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev) Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%) Linnaelanikke: 88 %
detailidel pikemalt peatuda. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline liit ja liidumaad , vaid hargneb asteastmelt üle linnavalitsuse institutsiooni kuni külavanema ametini välja. Järjest selgemini on täheldatav regioonide suurem iseseisvuse ja iseotsustamise soov, millel on küll tsentraalvõimu põhimõtteline heakskiit, kuid mis pahatihti takerdub kõrgeltarenenud riigi ülikomplitseeritud bürokraatia taha.
"3 Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat) pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest ning koordineerib ja kaitseb kõigi 16 liidumaa huve. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Alates 2005. aasta oktoobrist on liidukantsleriks Angela Merkel (CDU). Poliitiliste parteide maastik on Saksamaal demokraatlikule riigile kohaselt üpriski ühtne. Äärmuslikud vasak- ja parempoolsed liikumised on küll viimastel aastatel jõudu kogunud, kuid nende mõju on jäänud tagasihoidlikuks. Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik- Sotsiaalne Liit (CSU) ja Liberaalne partei (FDP) on parempoolse suunitlusega.
½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (=peaminister) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler. Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt. USA Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn
½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik- Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (=peaminister) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler. Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt. USA Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn
annaabi.ee 
