veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Saanud 16- aastaseks, üritas Pitka tagajärjetult Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestus tal alles kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai õiguse sõita rannasõidukaptenina. 1899. aastal kutsutakse Pitka Liibavisse mereväeõppustele ja asub järgmisel kevadel teenima rannakaitse soomuslaeval "Admiral Uakov", mis hiljem Tusima lahingus jaapanlaste poolt põhja lasti.Eestisse tagasi naaseb Pitka alles 1911. aastal ja avab seejärel Tallinnas merekaubanduse ühingu "Johan Pitka ja KO". 1918. aasta veebruaris, kui Eestisse saabuvad sakslased, ilmub Pitka taas avalikkuse ette ja jätkab varem alustatud omakaitse
See aga õnnestus tal kaks aastat hiljem ja ta sai Peterburis koha aurikule "Jekaterina II". Järgnesid õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritas kaugesõidutüürimehe eksamid ja sai õiguse sõita rannasõidukaptenina. 1894. aastal Pitka abiellus ja astus samal sügisel õppima Paldiski merekooli, kus ta 1894. aastal sooritas kaugesõidukapteni eksamid. Seejärel sõitis Pitka erinevatel laevadel kaugetel meredel. 1899. aastal kutsutakse Pitka Liibavisse mereväeõppustele ja asub järgmisel kevadel teenima rannakaitse soomuslaeval "Admiral Uakov", mis hiljem Tusima lahingus jaapanlaste poolt põhja lasti. Pitka sünnikodu Järgnevad teenistused mitmetel tsiviillaevadel. 1902. aastal asub Pitka tööle Peterburis asunud Mühlentahli laevatehasesse, kus hakkab ehitama laevu Venemaa Vaikse ookeani laevastikule. 1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest
mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti kui ka Liivimaal. Saaret okupeerimine 18. aprillil 1915 maabusid Ruhnul Saksa mereväelased ning venelased aeti minema. 1917. aasta septembris otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared (Vt. Lisa 7). 29. septembril 1917 algas sakslaste dessandiga Tagalahes. Operatsiooni koodnimetuseks sai Albion. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse (Liepajasse) umbes 25 000 meest, 5 000 hobust, 1 400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirizaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon, mis välistas eestlaste igasuguse poliitilise tegevuse 18
sajandi luterlikus kirikus eriti oluliseks just pietism ning vennastekoguduste liikumine. Varane vaimulike ning aadlikegi hulgas levinud pietism valmistas teed vennastekogudusele, mille asutajaks oli krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorf aastal 1727. Vennastekoguduse liikmed, keda nende päritolumaa järgi ka böömi vendadeks nimetati, tegutsesid pietistlike jutlustajatena ja vaimuliku äratuse levitajatena.. Aastal 1729 saabusid nende esindajad Liibavisse ja Riiga ning seejärel teistesse keskustesse, milleks Läti alal oli eelkõige Volmari ja Eestimaal Tallinna linn, kuhu esimesed jutlustajad eesotsas Christian Davidiga jõudsid 1730 algul. Aastal 1736 külastas Baltikumi ka krahv Zinzendorf, ning järgmisel aastal tuli Balti kubermangudesse poolsada vennastekogudusse kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid tegevust jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis majanduslikku toetust ka eestikeelse Piibli trükkimiseks, mis ilmus
Peeter Suur Haapsalus Peeter Suur saabus 8. juulil 1715. aastal oma sõjalaevadega Tallinnasse ning sõitis säält 17.kuupäeval lääne poole. 20.juulil jõudsid ta laevad Osmussaare, kuna keiser ise kell 5 pääle lõunat sõitis Haapsalu poole. Noarootsi olnud siis mandrist nii tublisti eraldatud, et keiser sõitnud laevaga Noarootsi ja mandri vahelt läbi. Haapsalusse saabus ta järgmisel päeval ning siis käsutas ta kogu eskaadri edasi sõitma Liibavisse, et sel viisil järgmisel kevadel kergemini jõuda Pommerisse. Haapsalusse sõitis Vene tsaar otsima uut sündsat sadamakohta. Keisri saabumine tuli väga ootamatult. Ta randus siin Kassinina neemele, mis hiljem suures keisrivaimustuses ristiti Kaiserortiks. Peeter Suur viibis linnas lühikest aega, vaatas lossi ühes kirikuga ning juba paari tunni pärast randus ta Pullapää kohal, et sõita Ungrusse.
eestvedamisel ülelinnaline streik, teine üldstreik läti ajaloos. Streikisid kõik vabrikud, ühinesid ka kooliõpetajad, õpilased, ametnikud, väikeettevõtjad, demonstratsioonide toimumine, nõuti demokr, kokku tulid väidetavalt Riia tänavatele 50000 inimest. Kubermanguvõimud rakendasid jõudu, 13jaanuariks saadeti sõjaväeosad, Väina jõe kaldal tule avamine, esimene verevalimine. Viabus üldstreik kuid sõvenesid revol meeleolud, jõudsid linnadesse Liibavisse , Miitavisse, Dünaburgi. Imbus maale, mõisatöölistestreigid. Revol liikumise ägenemine. LSDTP pani käima esimese ajakirja, „Cina“ ehk võitlus. Anti välja kümneid lendlehti. Parteiga ühines tohtuut mass inimesi, revol eel u 2500 inimest hinnaguliselt, 1905a lõpuks 18000 liiget. Läti sotsdemo isel et tegemist radikaalselt meelestatud relvastatud võitlusele organiseeritud, koguti raha et haknkida relvi, rünnati rahaasutusi. Õhutati talurahva väljaastumisi
annaabi.ee 
