Haldusprovintsi tingimustes oleva maa iseseisvus on märksa väiksem ja ta ei oma enam õigust anda oma rahvale põhiseadust. Tema iseseisvus avaldub õiguses anda oma siseelu korraldamiseks seadusi ja määrusi, mis aga peavad olema kooskõlla viidud kõrgemajõuliste riigiaktidega. Kogukonnal ei ole isegi õigust anda seadusi. Kogukondliku iseseisvuse kujul maa iseseisvus avaldub õiguses korraldada oma siseelu ainult määrustega, mis peavad olema kooskõlastatud nii põhiseadusega kui ka lihtseadustega. Ka Eesti maa ja rahvas on läbi elanud oma iseseisvuse arengu mitu astet. Tegelikult oli Eestil enne riiklikku iseseisvust juba teatav iseseisvus oma õigusliku elu korraldamises. Eesti riikliku iseseisvuse ajastule eelnes maa kogukondliku iseseisvuse ehk administratiivse autonoomia ajastu. Vene Ajutine valitsus andis dekreedi („Eestimaa kubermangu administratiivsetest valitsemisest ja omavalitsuse ajutisest korraldusest“), mis
9) Kõik olemasolevad seadused,määrused jm õigustloovad aktid moodustavad hierarhia. Kahe akti vastuoli korral peaks kohaldamisele kuuluma kõrgemalseisev akt. Alamalolevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisvate õigusaktidega. Kõige kõrgemal asetseb põhiseadus, siis järgnevad seadused, millega samal tasemel on vabariigi Presitendi seadlused, ja sisi tulevad täitevvõimu poolt vastu võetud määrused. Konstitutsioonilised seadused omavad suuremat tähtsust ja neid ei saa lihtseadustega muuta. 10) Määrusandlus, määruse vastuvõtmiseks on vajalik seadusega kehtestatud volitusnorm. Määrusandlus tähendab seadusandja poolt täitevvõimeule antud õigust vastu võtta üldakte. Põhimõte on vabastada Riigikogu vähetähtsate eelkõige tehniliste ja detailsete normide loomise kohustusest. Määrusandlust teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid. Määruse andmine on lubatud ainult seaduse alusel ja täitmiseks. Selleks peab olema seaduses volitusnorm
Seadusi formaalses tähenduses saavad vastu võtta vaid Riigikogu ja rahvas rahvahääletuse teel. Õigustloovate aktide hierarhia 1. PS 2. Seadused, milega on sama taseme jõud Vabariigi Presidendi seadlustel 3. Madalaimal asuvad täitevvõimu poolt vastuvõetud määrused. Konstitutsioonilised seadused- seaduste vastuvõtmiseks, on PS ette näinud suurema häälteenamuse nõude kui tavaliste seaduste puhul. Vabariigi Presidendi seadlused- on võrdsed seadustega.Tegemist on lihtseadustega võrdsel tasemel olevate aktidega, kuna seadlusega ei saa lahendada konstitutsioonilise seaduse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi. Määrusi võtavad vastu mitmed organidtädesaatva võimu sees: Vabariigi Valitsus, KOV, Eesti Pank, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Määruste hierarhia: 1. Vabariigi valitsus kõrgemail. 2. Ministri määrused on omakorda kõrgema õigusjõuga madalamate asutuste poolt vastuvõetud määruste ees.
PSJKS on õigusnormi hierarhias kõrgemal kui ÕKS. Siin kehtib reegel lex superior derogat legi inferiori. Lähtuvalt sellest ei saa Riigikogu sätestada ÕKS-s kohtumenetluse küsimusi. Samuti ei saa Riigikohus käsitada ÕKS §-i 17 ja § 18 lõiget 1 õiguskantsleri normikontrolli taotluse protsessuaalsete eeldustena, sest need peavad olema ära märgitud protsessi ennast sätestavas seaduses.*112 Konstitutsioo- niliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseaduse- vastane. Konstitutsioonilistes seadustes pole lubatud viitenormid lihtseadustele ega delegatsiooninormid täitevvõimu üldakti andmiseks küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste re- guleerimisesemesse.*113 Sellega seoses tekib küsimus õiguskantsleri konkreetse normikontrolli võimalikkusest. Kui seadusandja vabastab õiguskantsleri kohustusest pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisel eelnevalt akti
nad on põhiseaduse järel teisel kohal õigusaktide süsteemis; nad võetakse vastu erikorras - Riigikogu koosseisu häälteenamusega; nende kehtestamine, muutmine ja tühistamine välistatakse Vabariigi Presidendi seadlustega. Järelikult saab neid muuta ja täiendada üksnes omaette muutmise ja täiendamise seadusega analoogselt nende arutamise, vastuvõtmise ja jõustamise korrale. Konstitutsiooniliste seaduste muutmine ja täiendamine lihtseadustega peaks olema välistatud nii sisulistel kui ka protseduurilistel kaalutlustel (Maruste, Truuväli 1995, 306). Põhiseaduses tähendab: poolthäälte enamus – poolt hääletab enam kui vastu; 16 kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu; neljaviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu;
nad on põhiseaduse järel teisel kohal õigusaktide süsteemis; nad võetakse vastu erikorras - Riigikogu koosseisu häälteenamusega; nende kehtestamine, muutmine ja tühistamine välistatakse Vabariigi Presidendi seadlustega. Järelikult saab neid muuta ja täiendada üksnes omaette muutmise ja täiendamise seadusega analoogselt nende arutamise, vastuvõtmise ja jõustamise korrale. Konstitutsiooniliste seaduste muutmine ja täiendamine lihtseadustega peaks 16 olema välistatud nii sisulistel kui ka protseduurilistel kaalutlustel (Maruste, Truuväli 1995, 306). Põhiseaduses tähendab: poolthäälte enamus poolt hääletab enam kui vastu; kahekolmandikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu; neljaviiendikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu;
annaabi.ee 
