Töö teoreetilised alused Lihtsamaiks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selliseks võnkumiseks õjus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsuskõuga kl : mg=kl kus k on vedru jäikus, l=l-l0 – vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüaab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse
Mullahorisont- erineva paksuse, värvuse, ehituse ja koostisega kiht mulla püstläbilõikes; mulla kujunemine ja mullaprofiili ehitus sõltuvad lähtekivimi murenemise kestusest, selle mineraalsest ja keemilisest koostisest ning kliimast. Eristatakse mitut mullahorisonti. (sõnastikus joonus) Mullaprofiil- mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. (sõnastik) Sooldumine-
osas, mõnikord ka pikiküljel, lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Arkaadide kohal avanesid empoorid(empooride asemel võis olla kitsas käik mis avanes samuti kesklöövi). Kiriku kesklööv võis olla kolmekorruseline-arkaadid, empoorid ja valgmik(empoorid võisid ka puududa). Kõige raskemaks oli ehitise katmine laega. Esialgu piirduti lameda puulaega või jäeti lahi üldse väljaehitamata. Oskuste laienemisel püüti lagi võlvida-lihtsamaiks võlvtüübiks oli silindervõlv, kuid sellega sai katta ainult kitsaid ruume. Laiemate ruumide katmiseks kasutati ristvõlvi(iga löövi kattis omaette seisev ristvõlv). Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Kuna ristvõlv oli väga raske, tuli seinad ehitada massiivsed ja sambad jämedad, mistõttu jäid aknad väikseks. Hildesheimi toomkirik Saksamaal on eriline sellepoolest, et tal on koorid nii idas kui läänes ja see kirik oli mõeldud keisrile.
moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, siis võib hiljem üht-teist unenäost ka täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Aisting meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus. Illusioon väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte
üldtuimestajad toimivad sel teel, et kutsuvad retikulaarformatsiooni rakkudes esile pidurdusseisundi, samuti mõjuvad paljud rahustid. Ammoniaak seevastu, ärritades kolmiknärvi lõpmeid ninas, kutsub selle kaudu esile retikulaarformatsiooni rakkude tugeva erutuse ning seeläbi ka suuraju koore aktiveerumise. 50. Teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni Teadvuse aktiivsuse regulatsiooniga tegeleb retikulaarformatsioon. Une puhul saab eristada üksteisest erinevaid staadiume. Lihtsamaiks ja vanimaks une sügavuse kriteeriumiks on und katkestava äratusärriti intensiivsus. Mida sügavam on uni, seda kõrgem on äratuslävi. Pingevabal ärkveolekul domineerib kord suureneva, kord väheneva aplituudiga a- lainerütm. Öö kestel läbivad erinevad une staadiumid und korduvalt, keskmiselt 3-5 korda. Seejuures igas tsüklis saavutatav une sügavus reeglina vastu hommikut väheneb, nii, et lõpuks E-staadiumi enam ei saavutata või, kui , siis väga lühikeseks ajaks