Jäi Peterburi, Tallinnasse 1918. 1919 vastasutatud Tallinna Kõrgema Muusikakooli (1923 nimetati ümber Tallinna Konservatooriumiks, hiljem Eesti Muusikaakdeemiaks, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor pianist Peep Lassmann) direktor. Teoste paremik koorilaulud enamasti (loodus)lüürilised, lihtsad, laulev meloodia, klassikaline helikeel Koit (laulupidude avalaul, lauldakse tule süütamise ajal), Mets, Põlismetsa järv. Orkestrile lõi lihtsakoelisi teoseid (sümf. pilt Jaaniöö). 9 ARTUR KAPP (1878-1952) Heliloojad ka Eugen Kapp (poeg), Villem Kapp (vennapoeg). Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal. Jäi Venemaale. Tagasi Eestisse 1920. Estonia teatri (teater alustas tegevust 1906) dirigent ja Tallinna Kõrgeima Muusikakooli kompositsioonipedagoog. Looming jõuline, monumentaalne, dramaatiline, täis filosoofilisi probleeme, palju
kamandavad. Kui Astrid Lindgren 1944. aasta varakevadel hakkas kirjutama lugu Pipi Pikksukast ei olnud tal enda sõnul vähimatki kavatsust käsitleda seal lapsepsühholoogia-alaseid tõdesid. Pipi oli tegelane, kes hulk aastaid oli pakkunud huvi tütar Karinile ja tema sõpradele, seetõttu oli alust uskuda, et ka teised lapsed võiksid temast rõõmu tunda. Just siis oli Astrid Lindgrenil tekkinud õige tugev kirjutamis- ja jutustamissoov. 30. aastatel oli ta aeg-ajalt kirjutanud lihtsakoelisi lookesi, mis avaldati lasteajalehtedes ja jõuluväljaannetes. 9 Astrid ise on kirjeldanud, et hakkas tõsiselt kirjutama juhuse läbi. Ühel 1944. aasta märtsipäeval sadas Stockholmis lund ja värske lume all oli libe jää. Astrid kukkus ja väänas jala välja ning pidi seejärel mõnda aega voodis lamama. Et aeg kiiremini kuluks, hakkas ta Pipi lugusid kirja panema. 1944
süütusele kinnitust otsides serveerida. Seda, et Lolita oli Humberti jaoks nümfett lugeja juba teab ning üleüldises pildis jääb mulje, et Humbert tõesti väga-väga imetles teda. Tegelikkuses H.H vaid idealiseeris seda väikest tüdrukut. Lolita oli, on ja jääb selle lapsepõlve tüdruku kaugeks kajaks. Humbertile ei meeldinud Lolita enamus küljed. Ta kritiseeris tema lihtsameelsust, tema unistusi saada filmistaariks, tema lihtsakoelisi mõtteid. Õigupoolest oli Lolita kõige ehedam nümfett ja unistus vaid nendel hetkedel, kui nad mängisid koos tennist ja Humbert nägi temas midagi euroopalikku ning muidugi siis, kui nad olid voodis. Reaalsus oli see, et Humbert pidi Lolitat koguaeg kuidagi ohjes hoidma, teda lõbustama, erinevate tobedate mängudega kaasa minema ning nii mitmelgi korral oli neil tõesti isa ja tütre suhe. Humbert tahtis alati vormida Lolitast kedagi, kes ta ei olnud. Ta jumaldas Lolitat, idealiseeris
Kesisest haridusest, vagatseva kirjanduse mõjust, piiratud maitsest olenevalt huvituti eeskätt lugeja haledustundeid mõjustavast kirjasõnast, milles võidutses voorus ja süzee oli põnev. Olulisel kohal olid uuspietismist kantud vagadust, jumala armulikkust ja südameusku toonitavad vagalood. Laiemalt levisid robinsonaadid, mis olid 19. sajandi populaarsemad rahvaraamatud Eestis, D.Defoe ,,Robinson Crusoe" järgi loodi rohkesti lihtsakoelisi jutte tormiga tühjale saarele sattunutest. Sentimentaalsed rahvaraamatud nn jenovevad jutustasid haletundeliselt noorest naisest, kes valesüüdistuste tõttu peab taluma alandusi ja piinu, kuid ausana, jumalakartlikuna, vooruslikuna suudab kõike kannatada ja saavutab moraalse võidu. Krahv Peter August von Mannteuffel (1768-1842) peateoseks ,,Aiawite peergo walgussel" (1838), milles on proosavalme, luuletusi, päälkirjata jutustus, kasutab rahvapärast keelepruuki, sõna- ja
Sündis Läänemaal (Pärnumaal Varblas). Lapsepõlv polnud kerge. Ta oli vallaslaps. Isa oli talupidaja. Isa ei teinud Karlist väljagi. Maj. vilets olukord. Käis teenijaks. Ta oli sissepoole elav. Oli taibukas. Lõpetas kohaliku kooli ja läks õnneks, et ta sai Tln kooli. Ema töötas ainult selle nimel. See oli kaubanduskool. Töötas tapeedipoes. Edasi Tln kolledzisse. Haridus oli hinnas. Kirjutas lühemaid ja lihtsakoelisi lugusid raha eesmärgil. I romaan ,,Tuli ja raud" (1938) tunnustus ja kuulsus. Teos oli Tammsaarelik, ka Tammsaare ise kiitis. Teda köitis ka kino. Jäi elu lõpuni üksikuks. Clara Bow oli üks Hollywoodi näitlejanna, kes talle sümpatiseeris. Noorena kirjutas ta ka teose ,,Viikingite jälgedes". Ta võttis osa lastekirjanike võistlusest ja tal õnnestus võita auhind teose ,,Lendav maailm" eest. Psudonüümi all: Ivo Kari. See räägib pääsukestest