Sissejuhatus Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks, mis muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Iseloomustab aatomite või molekulide paigutuse korrapärasus ainult väga väikestes piirkondades (kuni 1 nm ulatuses). Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfne olek on omane niihästi lihtsaile (näiteks: klaas, sulatatud kvarts) kui ka kõrgmolekulaarseile ühendeile (näiteks: kautshuk, kummi, vaigud, orgaaniline klaas). Amorfseks aineks on ka pigi. Näiteks tasasel alusel seisev pigist kuul vajub ajapikku lamedamaks. Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest. 3
Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. Amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm
koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu,
aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise. Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile. dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres). Etruski tempel, terrakotaplaatitega kaetud puitehitis, ja kreeka hellenistlikud ehitised mõjusid Rooma hilise vabariigi ajajärgu templiehituse arengut.
seos. 10. Kõne iseärasuste mõõtmine. Kõne annab edasi rääkija isikupära: sugu, vanus, haridus jne. Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale,
ja selle tähenduse vaheline seos. 10. Kõne iseärasuste mõõtmine. Kõne annab edasi rääkija isikupära: sugu, vanus, haridus jne. Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste
annaabi.ee 
