Seega kooli lõpuks peaksime juba ise teadma, millega edasi tegeleda, ja tegema kõik selleks, et need eesmärgid saavutada. Missugused omadused aitavad meil oma elus edukad olla? Kas igaühel on üldse potentsiaali edukaks saada? Edukust defineerida on väga keeruline. Iga inimese jaoks on edul oma tähendus. Sageli samastatakse seda materiaalsete saavutustega, näiteks uhke maja või kalli autoga. Samas on ka inimesi, kelle jaoks tähendab edu pigem seda, kui nad suudavad millegi lihtsaga hakkama saada, näiteks vanemate inimeste puhul võib see olla hommikul üles tõusmine. Seega ei saa öelda, et kui ma teenin meeletut kuupalka ja elan uhkes villas, olen edukas, sellel on ka teatud emotsionaalsed tasandid. Selleks, et edukaks saada, peab oma elu hakkama planeerima juba varakult: hiljemalt gümnaasiumi lõpuks peaks juba teadma, kuhu edasi minna õppima ja mida oma elus saavutada. Edukas inimene suudab otsustada, mida ta tahab teha, ja tema
kui see ka lõpuks laval kõlas oli see veel eriti ilus. Ma ei saa ka mainimata jätta Getteri väga võimsaid esitusi. Olen käinud vaatamas väga vähe muusikale, seepärast olen ,,Keskkoolimuusikalist" tõeliselt vaimustuses. Olen ülirahul kogu etendusega. Suur töö kogu lavastuse juures paistab kaugele. Ma ei oskagi välja tuua, midagi mis ei meeldinud. Ainus mis häiris oli Sharpay parukas, see oli kohutavalt võlts võrreldes kõige muu lihtsaga. Kokkuvõttes on Eestis nii palju häis muusikalinäitlejaid, et taolisi etendusi võiks palju rohkem olla. Olen kindel, et publikut jätkuks alati.
vabatahtlikult seda tehes, hoolimata tõsiasjast, et ta seda teha ei soovinud. Loomulikud "vabatahtlikkuse" järeldusniidid näivad sikutavat eemale "tõrksuse" järeldusniitidest. S.t sellest ei piisa, et olla tuttav nende kahe määrsõna erineva mõjuga. Ma pean suutma öelda, mismoodi on nende näiv konflikt ebareaalne, nagu see peab olema, kui minu algne väide on mõistetav ja tõene. Nüüd olen vastamisi mõistelise probleemiga, kuigi kindlasti üsna lokaalse ja lihtsaga. Kuid siiski on see probleem, mille lahendus nõuab kaalutlemist täiesti üldistes terminites mõistete tegevus, motiiv, eelistus, tahtejõud, valik jne üle, ilma spetsiaalselt viitamata sellele meremehele või sellele tormile. Ma pean nii-öelda "vabatahtlikkuse" ja "tõrksu-[1840]se" ideed, mille mõlemaga eraldi olen küllalt tuttav, asetama nüüd piirkondlikule kaardile. Ma pean nad suhestama teineteisega ning samuti teiste
laienevad, siis need saavad ka osaks. Allkiri laieneb nendele tingimustele, mis on enne allkirja!!! Need, mis on pärast allkirja => need ei ole saanud lepingu osaks. Hüperlingid => lihtsad ja keerulised; Keerulised – jõuame mingile teisele leheküljele, mis võimaldab salvestada neid tingimusi. Lihtsaid ei saa, neid on võimalik muuta jne, neid ei ole võimalik printida, salvestada, lugeda hiljem. Lihtsaga ei teki probleem siis, kui kodulehelt on võimalik ka ligi saada nendele (?). Hüperlink ise ei tähenda, et see ei vasta nõuetele ja ei ole lepingu osaks. Tuleb uurida, kas on võimalik tingimusi salvestada. Mõte on, et tarbija peab saama tugineda nendele lepingutingimustele, mis kehtisid siis, kui leping sõlmiti. Hiljem peab saama neid vaidluse korral esitada. Tähtis on uurida, kas hüperlink võimaldab salvestada ja hiljem uurida. Hüperlingi sõna üksi ei näita midagi.
ni käsutatavate kasvatusmeetodite hulka. See ei tähenda su- sülle ja sõnab: "Sa oled tubli, et suutsid ise maha rahu- Mis on aja gugi, et tegemist oleks millegi kasuliku ning samas lihtsaga. mahavõtmis neda. Tule, proovime nüüd uuesti hambaid pesta." Lõ- Vastupidi, kasvatusmeetodina on karistus äärmiselt keeruline e puks läheb hammaste pesemine korda. Ema kiidab tü- ettevõtmine, mille käsutamisel on kerge vigu teha. meetod?
maandumine/seismine on teine asi juba. (,,Haldur Õim"- uuri kes too veel on Milleks mida tehakse? oLi mingi korraldus ja siis poiss jooksis kuuri juurde. Et isa palus puid tuua, poiss jooksis kuuri poole.) Kõne mõistmine sõltub tuletamisest, aga see omakorda sõltub, mis teadmised sel peas on, mida ta oma (kogemusest) teab. Kui on keerukas lause kuskil tekstis, sis tuleks see osadeks jaotada. Ehk KOHANDAMINE keerulise lause asendamine mitme lihtsaga. Vähe on tihti semantikat ja pragmaatikat, aga formaalset asja oli liiga palju. Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust!! Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt ,,tõmba õpetajale joon alla" . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine/lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist. Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne
annaabi.ee 
