EÕK kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. · Haldustoiminguks loa andmine Seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. · Haldustoiminguks loa andmine Kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil. Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse. · Menetlus hankeasjas
Edasikaebeõigus Edasikaebeõigus on põhiseadusega sätestatud põhiõigus või põhiõiguste tagamise garantii. Isikul on õigus igal juhul lõplik kohtulahend üks kord edasi kaevata. Edasikaebeõigus ei ole siiski absoluutne. Edasikaebeõigus on piiratud maksekäsu kiirmenetluses, kus vastavalt TsMS 489 ´ lg 2 järgi saab kaevata üksnes siis, kui maksekäsu kiirmenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme. Samuti on kaebeõigus piiratud lihtmenetluses arutatud asjades, kus esimese astme kohus võib keelata kohtulahendile edasikaebamise. Võrdsuse põhimõte Menetlusosalised on kohtu ja seaduse ees võrdsed ning teisalt on kohtu kohustus tagada menetlusosaliste võrdsus. Eelkõige väljendub see poolte võrdses kohtlemises sarnastes olukordades, kohtu kohustuses selgitada menetlusosalistele seadust ja menetlustoimingute sisu ning tagajärgi. Suuline ja vahetu asja arutamise põhimõte
Ekspertiis, eksperdi arvamus ja eksperdi ütlus Ekspertiisi ja eksperdi arvamusi,õiguseid reguleerib TsMs 32 peatükk. TUNNISTAJA Tunnistajana võib TsMS § 251 lg 1 kohaselt üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. ÄRAKUULAMINE Ärakuulamist kasutatakse tsiviilkohtumenetluses peamiselt hagita menetluses, aga ka lihtmenetluses. EELTÕENDAMISMENETLUS Eeltõendamismenetlust reguleerib TsMS 26 peatükk. Eeltõendamismenetlust rakendatakse eelkõige siis kui vastaspool ei ole teada. PÕHISTAMINE Tsiviilkohtumenetluses põhistamine on tulnud saksamaalt tsiviilprotsessi raames Zivilprozessordnung, mille eesmärk on väite õigsust eeldades lugeda tõendiks tõend, mida ei ole seaduses tõendiks loetud. -15- TSIVIILKOHTUMENETLUS NÕUSTAJA
kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu. 3. LIHTMENETLUSED Lihtmenetluste eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, vähendades kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus nendele uurimisele, mis peavad toimuma tavapärases korras. Kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. Lihtmenetluses toimub kulude hüvitamine menetluskulude hüvitamise üldises korras. Kõik lihtmenetlused annavad korduvuse, sest siin teeb alati otsuse kohus. Lihtmenetlused on: * lühimenetlus; * kokkuleppemenetlus; * käskmenetlus; * kiirmenetlus. 3.1. Lühimenetlus Süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal
nõusolekuga. Nõusoleku andmine peaks tähendama seda, et kahtlustatav või süüdistatav on teadlik kriminaalmenetluse lõpetamise eranditult kõigist järelmitest ja ka sellest, et tal puudub õigus määrust vaidlustada. Andes kriminaalmenetluse lõpetamiseks nõusoleku, nõustub kahtlustatav või süüdistatav ühtlasi sellega, et tema kohtuasja üld- või lihtmenetluses läbi ei vaadata ja tema süüküsimuses sisulist otsustust ei tehta. Seega kujutab KrMS § 202 alusel tehtav otsustus endast lõppkokkuvõttes konkreetses kohtuasjas konsensuse ja õigusrahu saavutamist. Kaebeõiguse andmine kohtumenetluse poolele sellise lahendi vaidlustamiseks oleks vastuolus seadusandja taotletud eesmärkidega. Kooskõlas KrMS § 206 lg 1 p-ga 3 tuleb eranditult kõigis kriminaalmenetluse lõpetamise määrustes muuhulgas lahendada ka konfiskeerimise küsimus. KrMS § 202