- pinnase külmakerkelisust; - vee hüdrodünaamilisest survest või klimaatilistest teguritest põhjustatud vajumist ja pinnase tugevuse vähenemist; - pinnasevee taset ja probleeme, mis seotud kaevetöödega allpool pinnasevee taset; - läheduses rajatavate ehitiste jaoks tehtavaid kaevetöid; - vooluvee uhtetoimet; - vundamendi tüüpi; - koormuste suurust. 19. OSAVARUTEGURITE SÜSTEEM VUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMISEL (VERTIKAALKOORMUSELE JA LIHKELE). Lihkele on 1,2 20. MILLEST SÕLTUB VUNDAMENDI KANDEVÕIME? LOETLEDA PARAMEETREID. R on pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaali suunas. R tuleb arvutada pinnase parameetrite arvutussuurustega, seejuures tuleb arvesse võtta koormuse ekstsentrilisuse ja horisontaalkomponendi mõju ning talla kuju. Vajadusel tuleb arvestada talla ja maapinna kalde ning süvise mõju. Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused:
Milline on liivast nõlva maksimaalne on eeldatud Vassiljevi koonusega määratud varuga tagatud: kaldenurk kui nõlvast voolab vesi välja? voolavuspiiri 1. seina püsivus ümberlükke vastu Kui pinnase tugevus on määratud ainult Kandevõime arvutusväärtus leitakse seosega 2. seina püsivus lihkele talla pinnas sisehõõrdenurgaga (c=0, nidusus puudub), siis · Rc=Rck/1,4 3. pinnase tugevus seinatalla all ilma veevooluta on nõlv püsiv kui nõlva 48. Kirjeldage vaiade projekteerimise käiku 4. seinakonstruktsiooni tugevus kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. Arvutatakse seina jooksvale meetrile tulevad 5
näitab kui suure kandevõime vähenemise põhjustab juhuslik ekstsentrilisus 1% vundamendi mõõtmest olenevalt üldisest suhtelisest ekstsentrilisusest e/L. Vältimaks kandevõime suurt vähenemist juhuslike väikeste ebatäpsuste tagajärjel, tuleks ekstsentrilisuse korral üle 1/3 vundamendi mõõtmest (ekstsentrilisuse suunas) arvestada võimaliku juhusliku ekstsentrilisusega. Standard soovitab juhusliku täiendava ekstsentrilisuse võtta 0,1 m. 4.5 Kontroll lihkele talla pinnas Suurte horisontaalkoormustega vundamentide puhul tuleb tagada, et ei toimuks lihkumine mööda vundamenditalla pinda. Selline vajadus on tavaline tugiseinte, silla kaldasammaste, kaar- ja raamkonstruktsioonide vundamentidel. Lihkekontroll toimub tingimuse H d ≤ Rd + R p; d ( 4.7) abil. Hd – talla pinnaga paralleelselt mõjuva kogukoormuse komponendi arvutusväärtus; Rd – lihkevastupanu arvutusväärtus;
kus V on tallaga risti mõjuv koormus ja f hõõrdetegur betoon liival f=0,4 ja betoon savil f=0,3). Nii et ümberlükkekindlus on konkreetsel juhul tagatud kui (P1z1 + P2z2 + P3z3 + Ppzp+TzT) / Paza > 1 Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve Ep vundamendi külgpinnale mõjuv lihet takistav passiivsurve S - pinnase vastupanu lihkele; dreenitud tingimustes S = V tan ja dreenimata pinnastel S = A´cu V - tallaga risti mõjuv koormus - seina ja pinnase vaheline hõõrdenurk (monol rb = ; mont.rb = ½ ...2/3 ). Aluspinnase püsivust (pingeid tugiseina talla all) kontrollitakse valemiga: max = V / A + M / W < 1,2 qu min = V / A - M / W > 0 Õhukestel tugiseintel tuleb teostada seinakonstruktsiooni tugevuskontroll. Seina üldstabiilsust kontrollitakse nõlva püsivuse
Metalli ja raudbetooni kasutatakse diafragma ja ekraani ehitamiseks kõrgete muldtammide puhul. Pinnaspaisu ristlõike projekteerimisel lähtutakse mulde ja aluse püsivusest. Muldtammi püsivus oleneb tammi ehitusmaterjalist. Muldtammi nõlvade püsivus oleneb tammi kõrgusest ja pinnase füüsikalistest ja mehaanilistest omadustest. Kõrgemate muldtammide ja nõrkade (ka saviste) pinnaste puhul tuleb kontrollida nõlvade püsivust lihkele (mööda silindripinda) ja aluse väljavalgumise võimalusi. Muldtammi harja laius (minimaalselt 2 m) oleneb ehitamisviisist. Harja kõrgus üle normaalpaisutustaseme oleneb lainekõrgusest veehoidlas ja tagavarast. Viimane oleneb ehituse kapitaalsusklassist IV klassi ehitistes minimaalselt 0,4 m üle laine arvutusliku kõrguse ehk vähemalt 0,7 m üle maksimaalse paisutustaseme. Laine uhtuva tegevuse piirkonnas tuleb muldtammi nõlv kindlustada
Võivad koosneda erinevatest materjalidest. Näited komposiitseintest on joonisel 6.32, kus (g) on veetõkkesein, mis koosneb kahest sulundseinast ja nende vahel olevast pinnasest ning (h) on tugisein, mille tagune on külgsurve vähendamiseks tugevdatud armeerimisega. 10.7.1 Gravitatsioontugiseinte arvutus Kõigil gravitatsiooniseintel peab olema piisava varuga tagatud: 1. seina püsivus ümberlükkamise vastu, 2. seina püsivus lihkele seina talla pinnas, 3. seina üldstabiilsus (püsivus süvalihkele koos ümbritseva pinnasega), 4. pinnase tugevus seina talla all, 5. seina konstruktsiooni tugevus, 6. seina paigutus oleks lubatavates piirides. 10.7.2 Kontroll ümberlükkele Püsivus ümberlükkele on tagatud, kui kõikide seina kinnihoidvate jõudude moment talla eesmise punkti A (joonis 10.33) suhtes on suurem ümberlükkavate jõudude momendist.
annaabi.ee 
