põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ehk laamast.Laamad liiguvad väga aeglaselt ja hõõruvad üksteise servi.Aeg-ajalt jäävad laamade ääred üksteise külge kinni ja nad ei saa liikuda,sellest tekib rõhk.Kui laamad jõnkshaaval üksteise peale nihkuvad,panevad nad sel kohal maa tugevalt värisema.Asulad ja suured linnad purunevad,tekivad järved ja lõhed.Tekoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid,on kestvad ja korduvad
tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdest. Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi säilinud maalihke tekkemehhanisme ja põhjusi nende morfoloogiliste näitajate, pinnaseomaduste ja nõlvade iseloomu alusel
Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest, toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites. Maavärinad põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised
uppumist ja isegi lennukite allakukkumist (Bermuda kolmnurga efekt). Suurplahvatuse oht (vaakumpommi efekt), mille võimalikku ulatust polegi analüüsitud. Kui suures ulatuses torustik rebeneb ja järgneb detonatsioonide seeria, kui toimub suurplahvatus? Suurplahvatuse võimsus oleks igal juhul tugevam kui "isasel" pommil, millega idaimpeerium hiljuti kõvatas. Plahvatusega kaasneva tsunami oht. Toru raskus võib põhjustada merepõhja lihkeid ja nii võib toru omaenda raskuse tõttu puruneda. Teadmata on toru seismiline mõju (Osmussaare ümbrus on seismiliselt aktiivne tsoon). Muud keskkonnamõjud Tuleb arvestada keskkonnamõjudega kõigi toruga seotud tegevuste ulatuses toru kogu olelustsükli vältel. Täpsemalt kirjeldamata on gaasitootmise keskkonnamõju gaasi ammutamisel, mis toimub väga tundliku loodusega arktilistel aladel. Torustiku maapealse osa ehitusega kaasneb metsalangetamine jne. Toru rajamine suurendab
Nii näiteks võib jõe loodusliku erosiooni tõttu muutuda nõlva alumine osa järsemaks. Ärakantud materjali arvelt muutub setete massi tasakaal, mis põhjustabki maalihke. Inimtegevuse mõju on looduslikke maalihkeid soodustavate tegurite kõrval samuti oluline. Kuna just suuremate puude juurestik tungib üsna sügavale setetesse, toimides loodusliku pinnaseankruna, siis muudab nende hävitamine nõlva tavaliselt ebastabiilsemaks. Väga sageli vallandab lihkeid nõlva moodustava pinnase loodusliku veesisalduse muutmine (nt. niisutamisega) või pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine. Vahel, kui jõe veetase väga kiiresti alaneb (mis on eriti iseloomulik Pärnu jõe alamjooksule), või põhjavee tase suurte sadude või lume hoogsa sulamise ajal tõuseb, kiireneb põhjavee liikumine nõlvas. Seegi võib tekitada maalihkeid. Teatud Pärnu ja Reiu jõe oru lõigud, mis on moodustunud osaliselt
annaabi.ee 
