lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500
aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg
Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) Enamik taimseid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Valgu vajadus sõltub vanusest, soost, kehalisest koormusest ning lihasmassist. Inimesed, kes tegelevad spordiga vajavad valke rohkem(15-20%). Vaimse töö tegijatel on vajalik toiduenergia väiksem(14-15%), seepärast on neil
aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500
sealiha (12%), joogivesi, veiseliha 67%, joogivesi, veiseliha (11%), vesi, (21%), lõssipulber, tärklis, keedusool seakamar, tärklis, tärklis, sojavalk, (maks. 1,5%), lõhna- stabilisaatorid keedusool (max 2%), ja maitseained, E1422, E450, stabilisaator E450, lihavalk, karrageen, happesuse maitseained ja maltodekstriin, regulaator, lõhna- ja -ekstraktid (s.h. sinep glükoos, suhkur. maitsetugevdajad ja seller), E621, värvaine, maitsetugevdaja säilitusaine E250 E621, E627, E 631, toiduvärv E180,
- Konditustamisel (kontide noaga eraldamisel lihast) saadakse kondita liha, nn pehme liha. - Väherasvast liha võib nimetada ka lahjaks lihaks. - Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne. Kusjuures sidekude on kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos ? ümbritseb lihaseid, kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes lihastesisese sidekoena ja kamarana. - Lihavalk (loomne valk) on lihas loomulikult sisalduv valk - lihaskoe-, sidekoe- ja verevalgud. Loomse valgu allikad on liha, piim, kala (ei sisalda rauda), muna. Oluline on teada, et taimne valk ei asenda loomset valku. Seega lihasöömine on asendamatu ja vajalik! Miks peab liha sööma? Liha on juba inimkonna algaegadest saadik olnud üks olulisemaid toiduaineid. Liha on kõrge toiteväärtusega. Lihas on täisväärtuslikku loomset valku, vitamiine, mineraalaineid, rasva. Lihast
kulinaarialetis lahtiselt. Säilitada temperatuuril +2….+6 14 6.2 Tooted Doktori E-vaba keeduvorst Koostisosad: Sealiha (44%), vesi, veiseliha (13%), kamar, lõssipulber (sh. laktoos), sool, kartulitärklis, glükoos, hüdrolüüsitud taimne proteiin, vürtsid, kirsipulber, lõhna- ja maitseained, lihavalk, maltodekstriin, starterkultuur. Lastevorst Koostisosad: Sealiha (41%), vesi, veiseliha (14%), kamar, kartulitärklis, lõssipulber (sh. laktoos), sool, stabilisaatorid (di- ja polüfosfaat), happesuse regulaator (trifosfaat), glükoos, lõhna- ja maitseained, antioksüdant (askorbiinhape (L-)), säilitusaine (naatriumnitrit). Juustuvorst Koostisosad: Sealiha (39%), vesi, veiseliha (14%), juust (8%), kamar, kartulitärklis,
annaabi.ee 
