piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks,neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4.naha püsiv ja muutuv ärritus 4. Mida me aistime somatosensoorselt? Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! Me aistime eraldi infotükke, nagu: * puudutus * surve * lihasvenitus/ pinge * liigutus * temperatuur Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks.
Juba seljaajus liigib eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus, 2. suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused ; 2. sügav surve ; 3. lihasvenitus , 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: 1. + puudutus 2. + surve 3. + lihasvenitus/ pinge 4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7. à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! Maitse-ja lõhnatundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse teatud molekulidega ontakt
1. pinna tekstuuri töötlus 2. suuruse ja kuju töötlus 80 Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks, neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4. naha püsiv ja muutuv ärritus 81 Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti – asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + puudutus + surve + lihasvenitus/ pinge + liigutus + temperatuur + ... somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 82 IV.5. Maitse- ja lõhnatundlikkus
* valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + puudutus + surve + lihasvenitus/ pinge + liigutus + temperatuur + ... -> somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.5. Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes
* somatosensoorne homunkulus * eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) liikuv puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu nii eristuvad võimed: 1. pinna tekstuuri eristada 2. suurus ja kuju Sissejuhatus psühholoogiasse 37 Puudutuse tee Sissejuhatus psühholoogiasse 38 Sensoorne homunkulus Homunkulusi tegelikult 4 paralleelset, igas erinev info: 1. naha tundlikkus, kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Sissejuhatus psühholoogiasse 39 Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitseorgani ehitus * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga
annaabi.ee 
