Anaeroobne energiatootmine - juhul, kui hingeldamine jätkub, siis võid kindel olla, et energiatootmine toimub juba anaeroobselt - ehk hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud! Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases (piimhape), mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kuna rasvu kasutada ei saa ning süsivesikute varud pole eriti suured, siis väsid sellise koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135
uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele. Lihasrakke aga juurde ei teki. Juurde tekib veel müofilamente ja suurneb mitokondrite hulk lihasrakus. Lihases kasvab samuti ka glükogeenivaru ning verevarustus suureneb ja hapniku juurdepääs lihasesse paraneb. Sellise treeningu tulemusena võib lihastesse jääda piimhape, mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kui treeningud ära jätta, siis treenituse tase tasapisi langeb ja kõik need treeninguga saadud eelised taanduvad. Seetõttu 8 vajab lihas pidevat treeningut. Samuti avaldab treening erinevat mõju erinevas eas inimestele - noortel kasvab lihasmass treeningu tulemusena jõudsamalt kui eakatel. (Nooruse, 2015) 3.2 Kardiotreeningu mõju Kardiotreening ei mõjuta eriti lihaseid
uuesti kinni kasvama. Iga korraga kasvavad rakud paksemini kokku ja selle tulemusena suureneb lihasmass ning kasvab lihase jõud ja vastupidavus füüsilisele koormusele. Lihasrakke aga juurde ei teki. Juurde tekib veel müofilamente ja suurneb mitokondrite hulk lihasrakus. Lihases kasvab samuti ka glükogeenivaru ning verevarustus suureneb ja hapniku juurdepääs lihasesse paraneb. Sellise treeningu tulemusena võib lihastesse jääda piimhape, mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kui treeningud ära jätta, siis treenituse tase tasapisi langeb ja kõik need treeninguga saadud eelised taanduvad. Seetõttu 8 vajab lihas pidevat treeningut. Samuti avaldab treening erinevat mõju erinevas eas inimestele - noortel kasvab lihasmass treeningu tulemusena jõudsamalt kui eakatel. (Nooruse, 2015) 3.2 Kardiotreeningu mõju Kardiotreening ei mõjuta eriti lihaseid
3.2 Anaeroobne energiatootmine Juhul, kui hingeldamine jätkub, siis võid kindel olla, et energiatootmine toimub juba anaeroobselt - ehk hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud! Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid lihases (piimhape), mis pärast treeningut end kanguse ning lihasvaluna tunda annab. Kuna rasvu kasutada ei saa ning süsivesikute varud pole eriti suured, siis väsid sellise koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See
Me saame väljendada emotsioone rõõmu, viha ja hirmu, kurbust jne. Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Lihaste energiavarustus. Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energia saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub varustatusest toitainete ja hapnikuga. Verevarustuse intensiivsust saab treeningutega tõsta. Treenimata lihastes ei lagune glükoos lõplikult, tekib piimhape, mis annab tunda lihasvaluna. Lihasevalu võib tekkida ka ülepingutusest või sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti. Lihased koosnevad kimpudest ja kinnituvad luudele kõõlustega. Inimese kehas on umbes 400 skeletilihast. Pikim on ees reiel asuv rätseplihas
Me saame väljendada emotsioone – rõõmu, viha ja hirmu, kurbust jne. Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energiat saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub toitainete ja hapnikuga varustatusest. Verevarustuse intensiivsust saab treeningutega tõsta. Treenimata lihastes ei lagune glükoos lõplikult, tekib piimhape, mis annab tunda lihasvaluna. See võib tekkida ka ülepingutusest või sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti. Liikumine on võimalik seetõttu, et kehale lähemal asuva luu külge kinnituv lihas tõmbub kokku. Lihase kokkutõmbe tõttu tõmmatakse kehast kaugemal olev luu (mis on omakorda ühendatud liigesega) suunas, mida liiges võimaldab. Tavaliselt on igal lihasel olemas paariline, mis liigub vastassuunas (agonist ja antagonist). Tänu
annaabi.ee 
