Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Retseptoorne edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne hormoonid, lüstoonid osalevad geeni aktiivses regulatsioonis. Kaitsefunkts. moodustuvad veres antikehad,katkvalgud, vere hüübimisvalgud. Liikusmisfunkts. valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin, hemoglobiin, amülaasm lihasvalk. NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. A- adeniin, G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus. DNA ÜLESANDED. *
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... )
Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Omadused: · Amfoteersus, · puhverdusvõime (H+ iooni sidumine), · denatureerumine, · madal difusiooni kiirus. Tarbimine: · denatureerumine e. ühindumine, · kalgendumine, · desagregatsioon, · lagunemine on pöördumatu · 5% toiduaine massist peab moodustama vesi. · Valgud lagunevad kergesti. Miks tõmbub lihasvalk kuum kokk? Vesi tuleb välja. Miks lisada soola keetmisel hiljem? Et vahtu vähem tekiks. KOLLAGEEN Selleks et liha pehmeneks peab 25-40% kollageenist lõhestuma. Kalavalgud. Kala kollageenikudede lagunemine algab 40oC juures ja lõpeb 75oC juures, pakitakse temp 65-75oC kala võib minna kuivaks(liiga suur temp). Piim. Piimavalk kaseiin esineb kaltsiumisoolana, mis hakkab lagunema happelises keskkonnas. Munavalk. ...munavalgud denatureeruvad. Pikaajalisel ..
Antikehad valgu kaitsefunktsioon, mis on kehasse sattunud võõrvalgud, nukleiinhapped ja teiste organismile mitteomaste org. ühendite vastu moodustunud. Viirushaigusest vabanemiseks läheb vaja antikehi need seostuvad antikehadega ja kõrvaldavad need organismist. Kontraktsioonivalk valgud osalevad ka liikumisprotsessis on suutelised muutma oma struktuuri ja tänu sellele molekult mõõtmed muutuvad need ongi kontraktsioonivalgud. Tuntuim kontraktsioonivalk on lihasvalk. Valkudel on ka energeetiline funktsioon keha lahustab viimasena, siis kui sahhariidid ja lipiidid on juba otsa saanud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest, mis on ühendatud peptiidsidemega, ja täidavad organismis transport (hemoglobiin transpordib hapnikku), retseptor, regulatoorset (insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust), kaitse, liikumis, toksiline, varuaine ja energeetilist funktisooni. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhape on avastatud rakutuumast (nucleus)
(monomeerid ja polümeerid on valgud) 1 Ülesanded a. Struktuur: kollageen (nahas, kõõlustes, organismi sees), keratiin (juustes, küüntes, sarvaine- sarvedes), siid (putukad, ämblikuvõrguniit tugevus on suurem kui terasel,), rakku sisestruktuuri koostavad ained b. Katalüüs: ensüümid (erinevate keemiliste reaktsioonide läbi viimine, valguline osa on abistav osa ja reaktsiooni läbiviija on koeensüüm) c. Liikumine: müosiin (lihasvalk, võib käsitleda kui ensüümi, lagundab ATPd, valgu struktuuri muutus, ka tsütoplasmas) d. Kaitse: antikehad (loomad, maismaa selgroogsed), nahk (keratiin) e. Varu (varuamiinohapped, ) f. Signaal (hormoone; ka oligopeptiidsed) (edastavad informatsiooni nt hormoonid, suhteliselt väiekese molekuliga, ) g. Retseptor h. Transport (membraanis, hemoglobiin) 2 Struktuur a. Primaarne: aminohapped b. Sekundaarne: heeliks, vesiniksidemed c
sipelgaid, tundlate asemel hoiab oma esimesi jalgu üleval ja liigub kuuel jalal) 4) elektrilöögid osal kaladel (elektriangerjas) 5) värvivahetus (kameeleon) 6) sarnasus (mimikri), nt kägu muneb munad, kuid munad haub välja teine lind, kes ekslikult peab neid oma munadeks Füsioloogilised kohastumised: 1) nt vaalade lihasvalk säilitab rohkem hapniku kui maismaaloomade lihasvalk 2) nt lumekirbul on antifriis- verevedelik muudetakse glütserooliks 3) taimedel isoprenoidid 4) fotsosünteesi eripära: kõrbetaimede (kaktused, piimalillelised) õhulõhed lahti vaid öösiti, et vältida aurumist 5) mükoriisa- männijuurtel ja seeneniidistikul 6) jääkalad- nende organism ei vaja enam punaseid vererakke, suudavad toime
annaabi.ee 
