Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihaskude), mis ehituselt sarnaneb küll silelihaskoele, kuid me ei suuda kontrollida süstoleid (kokkutõmbeid) ise. Viimaseks on sidekude, mille alla kuulub nt veri (ja lümf), luu-ja kõhrkude, rasvkude jne. Sidekoe põhiline
Valgusmikroskoobi töö põhineb sellel, et valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. Esimesed valgusmikroskoobid tehti juba 17. sajandil, aja jooksul uuendati, sellega näeb rakke ja baktereid, aga mitte viiruseid. Elektronmikroskoobi töö põhineb elektronkiirtel. Elektronmikroskoobiga näeb palju kordi väiksemaid rakke. Neid saab suurendada kuni 800 000 korda. 1930. aastatel ehitati esimene elektronmikroskoop. 5. Võrdle erinevaid lihaskudesid, oska joonistada. Silelihaskude – vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu Südamelihaskude – töötab automaatselt, kui ei tööta, sured Skeletilihaskude – kinnituvad skeleti külge, tänu nendele liigud 6.Võrdle omavahel erinevaid vererakke. Punalible – ERÜTROTSÜÜT, transpordib hapnikku ja süsihappegaasi, punane, kettakujuline Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb välja nagu liistak (:D)
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed
Klapid koosnevad tihedast sidekoest kaitstud südamelihases. Klapid avanevad ja sulguvad vastavalt rõhu muutustele, mida põhjustavad südamelihaste kokkutõmbed ja lõdvenemised. Enamik südame-probleeme on seotud pärgarteri ringluse puudustega, tingitud vereklompidest või arteriosklerootilistest ladestustest. Räni juuresolek, mis on sidekoe koostisosa, kindlustab kõige paremini südame välispindade terviklikkuse säilimise. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude, südamelihaskude ja silelihaskude. Vaatleme nt vöötlihaskude, mis on peamiselt kinnitunud luude külge, kuid on seotud ka naha ja sügavate sidekirmete külge. See lihaskude on ümbritsetud ja kaitstud sidekirmega, mis on suur kiulise sidekoe kaitsekiht. See sidekirme, kutsutud sügavaks, hoiab lihased koos ja lahutab need funktsionaalseteks rühmadeks. See võimaldab lihastel vabalt liikuda, kaasab nendesse närvid ja veresooned ja ennekõike
Küllalt stabiilne Pantoteenhape Koensüüm A (CoA) ehituslik osa Peamine atsetüül- ja teiste atsetüülrühmade kandja raku ainevahetuses. Esineb vabas vormis vereplasmas. R enamtiomeeri leidub looduses ja on bioloogiliselt aktiivne. Vajadus, leidumine Oluline ensüümireaktsioonides, mis võimaldavad kasutada süsivesikuid ja moodustada steroidseid biokeemilisi aineid (hormoone). Aitab stabiliseerida veresuhkru taset, hoiab nakkuste eest ning kaitseb hemoglobiini, samuti närvi-, aju- ja lihaskudesid. Pantoteenhapet leidub laialdaselt kõikide elusorganismide rakkudes ning ta on sünteesitav ka seedetrakti mikrofloora poolt. 6-8 mg Mikrobioloogiliselt või ELISA tehnikaga Rikkalikult leidub õllepärmis (7,2 mg/100g) ja veiselihas (7,5 mg/100g) Stabiilsus, lagunemine Küllalt stabiilne Piima töötlemisel on kadu 10%. Biotiin (vitamiin H, vitamiin B7, koensüüm R) Karboksüleerivate ensüümide prosteetiline rühm D-(+)-biotiin on bioloogiliselt aktiivne Puudust esineb harva
mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaanilisest ja 2/3 anorgaanilisest ainest. Luu mineraalainetest vabastamisel dekaltsineerimise teel saadakse painduv ja lõigatav mass. Noortel loomadel on orgaanilise aine hulk luudes suurem, mis muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks. 5. Lihaskoed Organismi liigutuslikke protsesse teostavaid lihaskudesid jaotatakse kolme liiki – silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest. Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel Südamelihaskude ei allu tahtele, moodustub ristvöödilistest lihaskiududest, kuid nende diameeter on vöötlihaskiudude omast märgatavalt väiksem. 6. Kehaosad ja regioonid
annaabi.ee 
