toodavad energiat anaeroobsel teel Mis on lihase hüpertroofia? Lihaste liigpaisumine Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia? Tekib sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kudedes. Paraneb vastupidavus, ei parane absoluutne jõud Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia? Tekib müofibrillide hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes kudedes. Paraneb absoluutne jõud, ei parane vastupidavus. Mis on summaarne kontraktsioon? Tekib siis, kui lihaskiule järgnevad teineteise järel mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon üksikkontraktsioon lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise vastus.? Mis on teetanus ja kuidas jaguneb? Teetanus on kangestustõbi. Jaguneb: HAMBULINE tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel SILE tekib kontraktsioonide täielikul summeerumisel Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid Lihase jõud sõltub:
............ ISOTOONILINE lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 41. Mis on auksotooniline lihaskontraktsioon?........................................... · AUKSOTOONILINE muutub nii pikkus kui ka pinge 42. Mis on üksikkontraktsioon? Üksikkontraktsioon Lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise saame vastuseks Üksikkontraktsiooni MAKSIMAALNE kontraktsioon 43. Mis on summaarne kontraktsioon? Summaarne kontraktsioon Tekib siis kui lihaskiule järgnevad teineteise järel mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon 44. Mis on teetanus? Jaguneb: · Hambuline tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel · Sile tekib kontraktsioonide täielikul summeerumisel 9
19.Milline on sarkomeeri ehitus? Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust. 20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid? Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja
seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad.
seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad.
Motoorne ühik elementaarne funktsionaalne ühik, mis moodustub neuroni ja tema poolt innerveeritava lihaskiudude grupist. Motoorse närviraku keha paikneb seljaajus või piklikus ajus. Tema pikk jätke akson e. motoorne närvikiud kulgeb ühe või teise närvi koostises lihasteni ja haruneb seal paljudeks harudeks. Iga lõppharu ulatub mingi kindla lihaskiuni. Närvikiud suubub lihaskiusse närvi-lihassünapsi kaudu, kus toimub impulsside ülekanne närvilt lihaskiule. Üks motoneuron innerveerib seega tervet lihaskiudude gruppi. Iga lihas ja tema närv lülitab endasse mitusada ja isegi mitu tuhat motoorset ühikut. Närvikeskuste ühesugusel ärritamisel haaratakse tegevusse kindel hulk motoorseid ühikuid. Ühtedel juhtudel mobiliseeritakse tööle kõik motoorsed ühikud, teistel juhtudel vaid osa neist. Võimalus lülitada töösse erinev hulk motoorseid ühikuid on suure tähtsusega, et saavutada vastavus lihaskontraktsiooni ja mõjuva ärrituse
·Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga Troponiini kompleksTropomüosiin G-aktiini molekul F-aktiin(peenike filament) ·Müosiini molekulil (d=16nm, pikkus ~160 nm) eristatakse saba ja pead. Viimasel on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATP aasne aktiivsus Libisevate niitide teooria (Huxley& Hanson,1954) ·Aktsioonipotentsiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu ·Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis (mediaatorikson ACh), mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat ·Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil ·AP liigubT-torukesi mööda lihasraku sisemusse Motoorsed üksused ·Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse ·Silmaliigutajateslihastes sisaldab motoorne üksus alla10 lihaskiu, õlavarre kakskpea- lihasesaga ca 750. Lisatöö energiaallikad
annaabi.ee 
