KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal III sügav haavand lihaseni või perforatsioon Ravi: AB ravi, rohkelt juua, tsitruseliste mahl, Omeprasool, steroidid (mitte III astme puhul), antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur. Kontroll: Ösofagoskoopia 10 p möödudes, radiograafia 1,3,6,12 kuu järgselt. Sondeerimine pehme
KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal III sügav haavand lihaseni või perforatsioon Ravi: AB ravi, rohkelt juua, tsitruseliste mahl, Omeprasool, steroidid (mitte III astme puhul), antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur. Kontroll: Ösofagoskoopia 10 p möödudes, radiograafia 1,3,6,12 kuu järgselt. Sondeerimine pehme
8-10% vatsakestes olevast vere kogumahust. Kodade süstol lõpetab ka vatsakeste täitiumisfaasi, mis on kummaski vatsakeses 70-80 ml ja nimetatakse täitumisahuks. Sellele järgneb kodade diastol, mis kestab ülejäänud tsükli aja , s.o. 0,75...0,9 s Kumbki vatsake sisaldab nüüd u. 150 ml verd, mis on vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille alagatajaks on selleks ajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss(EKG-l Q saki algus). Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsiooni faasiga (0,05s), atrioventrikulaarklapid on avatud. Vatsakesesisese rõhu tõustes hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaarklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Klappide sulgumisega kaasub I südametooni teke. Peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihase jätkuva
Kodade tsükkel: Kodade süstool (0,1s) Vatsakestesse lisatakse veri, mis oli kogutud kodadesse diastooli ajal 30 Vatsakeste täitumisfaas, 70-80 ml – täitumismaht Kodade diastool (0.75-0.9s) Vatsakestes on mõlemates 150 ml verd – vatsakeste lõppdiastoolne maht Vatsakeste tsükkel : Vatsakeste süstool (0.35-0.37s) Vatsakeste lihaseni jõuab erutusimpulss (Q-saki algus) Asünkroonne kontraktsiooni faas (0.05s) – atriventrikulaarklapid on avatud Atrioventrikulaarklapid sulguvad (et veri ei voolaks kodadesse tagasi) → 1. Südametoon Isomeetriline kontraktsioon (0,05s) - vatsakese rõhu tõus järsult (südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu) Poolkuuklapide avanemine, kui vasakute sisemine rõhk on kõrgem, kui aordi ja arteri rõhud. Aordis: 80 mmHg
on võimeline maksimaalsel erutusel hoidma, ilma et ta lüheneks või veniks pikaks. Lihase jõud sõltub: 1. üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõust 2. kiudude hulgast lihases 3. lihase lähtepikkusest 4. närvimõjutuste iseloomust 5. mehaanilistest tingimustest lihaste mõjust luukangile. 6. lihasjõule ja lihase töövõimele avaldab suurt mõju sümpaatiilne närvisüsteem (sümpaatilisi närvikiude mööda lihaseni jõudvad impulsid tõstavad tema erutuvust ja funktsionaalset liikuvust, intensiivistavad tema ainevahetust ja troofikat kõik see kokku viib lihasjõu suurenemisele). 70. Närvi-lihasaparaadi ehitus. Liigutusaparaat. Motoorne ühik. Närvi-lihasaparaat Inimesel ja selgroolistel loomadel koosneb liigutusaparaat: 1) motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest, mille pikad jätked (aksonid) ulatuvad lihasteni 2) skeleti vöötlihastest
Kodade süstol, mille kestus umbes 0,1seki lisab diastoli ajal täitunud vatsakesse täiendava koguse verd, mis moodustab 8-10% vatsakeses olevast verest. Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumisfaasi, mille jooksul on kummassegi vatsakesse voolanud 70-80 ml verd. Nim.täitumismahuks. Algab kodade diastol, mis kestab kuni 0.9sek. Kumbki vatsake sisaldab 150ml verd, so.vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel- Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol. Algatajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss, Q-saki algus. Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsioonifaasiga 0,05seki, atrioventikulaarklapid on veel avatud. Vatsakestesisene rõhu tõus põhjustab vere liikumise kodade suunas,atrioventikulaarklapid sulguvad takistades vere tagasivoolu kodadesse. Sulgumisega kaasneb esimese südametooni teke. Pärast atrioventikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud.
annaabi.ee 
