-Tuultolmlemne õied väikesed, ilmetud, lõhnatud, tolmuterad kerged -Viljastamine seemnerkau ühinemine munarakuga. -Õiest areneb vili vaid siis, kui lisaks tolmlemisele toimub ka viljastamine. -Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena. -Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest,
*Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks ananassil . Kui perikarp on lihakas, räägitakse lihakviljadest, kui aga kuiv, siis kuivviljadest. Harvad pole juhtumid, kui algselt lihakas vili areneb kuivviljaks. *Lihakvili- Lihakviljad moodustuvad nii ühe- kui mitmepesalisest apo- või sünkarpsest sigimikust. Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: *avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus
taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud tolmuterasid on palju, väiksed ja kerged(kask,sarapuu) 11. Mis on ja kuidas toimub viljastamine? Viljastamine on emassuguraku ja isassuguraku ühinemine viljastatud munarakk areneb idu keskrakk areneb toiduvaru seemnealge kestad arenevad seemnekestad sigimiku(emaka) seinad areneb viljakestad 12. Kuidas jaotatakse lihakvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid taimedest. Mitmeseemnelised- õunvili-õunapuu mari-tomat kõrvitsvili-arbuus kõrvits herberiin-sidrun üheseemnelised -luuvili-kirss,ploom 13. Kuidas jaotatakse kuivvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid. Mitmeseemnelised-kaun-hernes kõder-kapsas kupar-moon üheseemnelised-pähkel-sarapuu
sulgviljadeks). Seemned võivad olla erineva suuruse värvuse, kuju ja ehituse poolest. Seemnete ühine tunnus on seemnekest, idu ja toitekude. Idulehtede arv seemnes on üheks tunnuseks, mille järgi jaotatakse õistaimed ühe- ja kaheiduleheliste klassi. Taimed vajavad idanemiseks vett (vee toimel algab hoogne elutegevus, varuained lagunevad lihtsamateks ühenditeks) õhku (idanevad seemned hingavad) ja soojust. Vilja sees valmivad seemned. Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju- ja kuivvilju. 20 Lihakviljad Kuivviljad Valminult lihakad ja mahlased sisaldavad väga vähe vett Marjad, õunviljad ja luuviljad AVAVILJAD SULGVILJAD avanevad ja ei avane, sest neis on
Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevat tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid. 32. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Tüüpide näited. LIIGITUS TEKKIMISE PÕHJAL - Paljasvili - vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. - Rüüsvili - vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi
koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevad tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris 42 teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid. 52. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Tüüpide näited. Liigitus tekkimise põhjal - Paljasvili - vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel.
annaabi.ee 
