õisikuga. valku,süsivesikuid ja süüa toorelt.Sobib paremini kuningaks. Käesoleval ajal Spargelkapsas moodustab vitamiine kui lillkapsas. konserveerimiseks kui tarbitakse brokolit 98% lillkapsast hõredama õisiku, Rohkesti A- ja C-vitamiini, lillkapsas.Nendest rohkem kui kakskümmend mis koosneb lihakatest mineraal- ja kiudaineid. valmistatakse salateid, aastat tagasi. õievartest ja rohelistest või suppe, küpsetis violetsetest hästi arenenud õiepungadest. Artisokk Õisiku kuju on kerajas, Artisokk on väga kaloririkas Õisikut süüakse keedetult ja Söödavat osa on artisokil
asendamatuid aminohappeid, karotiini, C-vitamiini ja mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit). On suhteliselt madala energeetilise väärtusega ja hästi seeduv, väga hea dieettoit. Eriti olulised on aga spargelkapsas sisalduvad füsioloogiliselt aktiivsed ained, mis on ülitähtsad inimese tervise seisukohalt. Üheks eeliseks on see, et spargelkapsa taimelt võib saada mitu saaki. Tema õisik, mis on lillkapsa omast hõredam, koosneb lihakatest õievartest ja värvunud -- enamasti rohelistest või violetsetest -- hästi arenenud õiepungadest. Porrulauk Porrulaugu väärtuslik ja maitsev osa on lehetuppedest moodustuv õrnakoeline vars koos selle sibulaga. Tarvitatakse ka noori rohelisi lehti. Porrulauk ei ole eriti vitamiinirikas, kuid sisaldab rohkesti kõiki vajalikke mineraalaineid. Tal on pikad silinderjad sibulad ja söödavad mahlased lehe alumised osad. Toiduks tarvitatakse porrulaugu mahlakat mahedamaitselist
Maapinnale laskuvad nad harva, olles seal palju kohmakamad kui puuvõrades. Varjuvad puuõõntes, mahajäetud rähni- ja oravapesades. Pesapuuna meeldivad talle eriti seest mädanenud, õõnsad haavad. Pesa vooderdab ta mõnusasti haava mädapuidu, sambla, samblike ja karvadega. Majandatavates metsades kasutab agarasti elamiseks pesakaste, kui sobivaid looduslikke õõnsusi ei ole. Samasse koguvad nad ka toiduvarusid ebasoodsaks aastaajaks. Toituvad pungadest, lehtedest, pähklitest, lihakatest viljadest, tihti ka väikestest putukatest. Lendorava jooksuaeg on märtsi lõpusaprilli alguses. Pojad sünnivad aprilli lõpus või maikuu esimesel poolel. Neil võib olla ka kaks pesakonda aastas, sel juhul sünnib teine pesakond juulis. Poegi on tavaliselt 2-3. Lendoravad elavad 5-6 aastaseks. Kodupiirkonna suurus erineb sooti oluliselt. Keskmine kodupiirkond on isastel 57.8 ± 33.8 ha ja emastel 7.5 ± 6.5 ha.
Seemne eraldamine viljast LIHAKAD VILJAD · Puunõus tambitakse viljaliha puruks puust nuiaga, lisatakse veidi sõredat liiva. · Seemned eraldatakse vee ja sõelte abil. Seemnetel lastakse vees settida ja valatakse vesi koos enamuse viljalihaga ära. · Seda seemet ei ole soovitatav kuivalt säilitada (ainult transportimisel). Seemned kas külvatakse kohe või stratifitseeritakse. · Käärimismeetod - sobib ainult paksukestaliste seemnete puhul. · Suurematest lihakatest viljadest (õunapuu, pirnipuu, ebaküdoonia viljad) saadakse seeme kätte, kui viljad lõigatakse noaga risti pooleks. See töö on aga võrdlemisi aeganõudev. 27.04.2016 Marje Kask 19 27.04.2016 Marje Kask 20 Seemne eraldamine viljast KUIVVILJAD Kuprad, kaunad, pähklikesed, tiibviljad - eelnevalt kuivatatud ja riidest kotti asetatud vilju pekstakse puunuiaga või muljutakse käte vahel. Siis viljad avanevad ja
Pähklike (nucula) moodustub ühest viljalehest ja on enamasti ühe-, harvem aga kahe- või rohkemaseemneline. Sageli esineb kogupähklike (multinucula). Maasikas (fragum) on kogupähklikese erijuht, siin on lihakale, tugevasti arenenud õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi. Maasikvili esineb ainult perekonnas maasikas (Fragaria). Kui pähklikesed on ümbritsetud õiepõhjast (täpsemalt hüpantiumist) tekkinud lihakatest kudedest, kujuneb tõrsik ehk tsünarrood (cynarrhodion), mis esineb perekonnas kibuvits (Rosa). Pähkli (nux) tunneb ära tugeva puitunud või nahkja viljakesta järgi. Pähkel areneb sünkarpsest kahe- või kolmepesalisest sigimikust, millest fertiilne on vaid üks sigimikupesa. Pähklis asub enamasti üks, harva kaks seemet. Pähkel on iseloomulik kaseliste (Betulaceae), jalakaliste (Ulmaceae), pöögiliste (Fagaceae) ja kirburohuliste (Polygonaceae) sugukondadele
annaabi.ee 
