AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania annavad 38% ) Loomakasvatuse geograafia Loomakasvatusega tegeletakse 1/3 põllumajanduslikust maast Enim levinud veise-, sea-, lamba ja linnukasvatus Mõni haru sõltub regiooni valitsevast usundist Veisekasvatus kõige levinum, maailmas 1,3 mld veist (1/3 Aasias, 1/3 Ameerikas) Euroopas domineerib piima lihakarjakasvatus, või ja juustu tootmine Loomakasvatuse geograafia Seakasvatus annab 40% kasvatatavast lihast Aasias 50% ja Euroopas 25% sigadest ( maailmas kokku 0,9 mld siga, enim HIINAS 2/5) Lambaid peetakse enamjaolt looduslikel rohumaadel (maailmas kokku 1,1 mld lammast) Lambaid kõige rohkem Aasias (1/3) AUSTRAALIA ja UUS-MEREMAA annavad poole 2,5 mln t-st villatoodangust Loomakasvatuse geograafia Linde kasvatakse kõikides riikides, arv seotud riigi rahvaarvuga
vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Eesti impordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid
Euroopa annab ½ maailma viinamarja toodangust. Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania 38% maailmatoodangust. Loomakasvatus Loomakasvatus ala hõlmab kolmveerandi maakera põllumajanduslikust maast. Seal on tähtsamad veise-, sea-, lamba-, linnukasvatus. Euroopat iseloomustab intensiivne loomakasvatus. Veisekasvatus on laialt ja ühtlasemalt arenenud loomakasvatusharu. Võrdselt 1/3 veistest on Aasias ja Ameerikas. Euroopas on domineerivaks piima- ning piima- lihakarjakasvatus, selle baasil või ja juustu tootmine (Sveits, Holland, Prantsuse juustud). Seakasvatus annab 40% maakeral toodetavast lihast. Aasias ja Euroopas on vastavalt pool ja veerand maailma sigadest. Liider on Hiina. Lambakasvatus on arenenud looduslikel rahualadel. Austraalias ja Uus- Meremaal kasvatatakse neid villa saamiseks (1/2 maailmatoodangust). Lammaste arvu poolest liider on Aasia (Hiina). Linnukasvatus hõlmab laia ala. Neid kasvatatakse kõikides riikides. Suuremad
(HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania annavad 38% ) KOHVI PEAMINE KASVATUS PIIRKOND SUHKRUROO PEAMINE KASVATUSPIIRKOND Loomakasvatuse geograafia Loomakasvatusega tegeletakse 1/3 põllumajanduslikust maast Enim levinud veise-, sea-, lamba ja linnukasvatus Mõni haru sõltub regiooni valitsevast usundist Veisekasvatus kõige levinum, maailmas 1,3 mld veist (1/3 Aasias, 1/3 Ameerikas) Euroopas domineerib piima –lihakarjakasvatus, või ja juustu tootmine Loomakasvatuse geograafia Seakasvatus annab 40% kasvatatavast lihast Aasias 50% ja Euroopas 25% sigadest ( maailmas kokku 0,9 mld siga, enim HIINAS 2/5) Lambaid peetakse enamjaolt looduslikel rohumaadel (maailmas kokku 1,1 mld lammast) Lambaid kõige rohkem Aasias (1/3) AUSTRAALIA ja UUS-MEREMAA annavad poole 2,5 mln t-st villatoodangust Loomakasvatuse geograafia Linde kasvatakse kõikides riikides, arv seotud riigi rahvaarvuga Suuremad tootjad Hiina, USA, Jaapan
intensiivistuv põllumajandus) kiiresti kaasa minna, seevastu mitu varem kivisöe kaevandamisega seondunud Valloonia ala on mõnevõrra maha jäänud. SKT-st annab Flandria 57%, Valloonia 24% ja Brüssel 19%. Tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus (21,2%, keskuseks Antwerpen), masina- ja metallitööstus (19,3%, keskused Antwerpen, Liege ja Namur), metallurgia (12,4%) ja toiduainetööstus (12,3%). Haritavat maad on 27,5%. Põllumajanduses on valdav piima-lihakarjakasvatus. Kasvatatakse nisu, otra, kaera, suhkrupeeti, kartulit, söödapeeti, köögi- ja puuvilja ning tubakat. Teeninduses annab rahandus 29%, veondus ja side 28% tulust. Olulised tööandjad on Brüsselis asuvad rahvusvahelised organisatsioonid. Belgia on Euroopas enim kontsentreeritud pangandusega riike, 5 suurimale pangale kuulub 835 krediidiasutuste koguvarast. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 8
1) tänu mõisatele eesti põllumajandus üldse arenes 2) mõisad ei andnud eesti põllumajandusele midagi, olid vaid huvitatud enale kindla sissetuleku saamisest. Mõisnike hulgas oli nii ühtesid kui teisi. Kokkuvõtlikult mõisamajandus siiski toetas Eesti põllumajanduse arengut tervikuna. 1903 majanduskriis Venemaal tervikuna. Hakkas suurenema piimakarjakasvatuse osakaal. Piimakarjakasvatuse kõrvale jäi alles ka lihakarjakasvatus. Loomakasvatuse osakaalu tähtsuse suurenemine tõi kaasa muutused ja taimekasvatusele. Jätkuvalt oli tähtsal kohal kartulikasvatus kui piirituse tooraine. Praktiliselt oli hääbumas lambakasvatus. Taludis oli I MS ees 54 000 (enam-vähem päriseks ostetud), 23 000 renditalu. 24.09.2008 Balti kubermangudele laiendati Vene talurahva panga tegevus. Peamiseks tegevusalaks kujunes mõisamaade kokkuostmine. Ostetud krundid müüdi päriseks talurahvale
annaabi.ee 
