näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena.
toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi
Mees ise nimetas end naljatledes "sajandi esimeseks meheks", sest ta olevat sündinud 1800. aasta uusaastaööl. 8.Gottlieb Daimler (1834-1900) • Konstrueeris esimese neljarattalise sisepõlemismootoriga auto. 9.Carl Benz(1844-1929) • Heidelbergi lähedal asuv Wieslochi apteek, kust 1888. aastal läbi sõites ligroiini osteti, reklaamib end tänapäeval maailma esimese tanklana. 10.Albert Einstein(1879-1955) • Popkultuuris tähistab tema nimi erakordset intellekti ja geniaalsust. • Tema isa ettevõte võitis valgustuskonkursi, mille tulemusena toimus aastal 1885 esimene elektrivalgusega Oktoberfest.
nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevade ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimisseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi, diiselkütust. Atmosfääridestillatiooni jääki, masuuti, kuumutatakse uuesti toorahjus ja destileeritakse uuesti ühes või mitmes vaakumkolonnis. Saadakse rasket gaasiõli ja määrdeõlisid, neid töödeldakse uuesti mitmesuguseid tehnikaid rakendades (krakkides, regormeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pörast rafineerimist kütuste, määrdeõlide jms saadustena. Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid
Samuti saadakse destilleerimise teel naftast bensiini ainult 15...20%. Krakkimise teel saadakse naftast erinevaid vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Termilise krakkimise korral kuumutatakse masuuti temperatuuril 490°C ning rõhul 2 M P a . Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks. Katalüütilise krakkimise korral kuumutatakse gasooli, ligroiini, ja petrooleumi 510... 540°C juures rõhul 0,3 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Sellise menetluse käigus toimub süsivesinike molekulide lõhustumine ning alkaanide ja tsüklaanide muundumine areenideks. Katalüütilise krakkimise teel saadakse põhiliselt bensiine. Katalüütiline reformimine Destilleerimisel või termilisel krakkimisel saadud bensiine kuumutatakse temperatuuril üle 500°C juures rõhul 5...7 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Molekulide struktuur muutub
Naftasaaduste liikumisel torujuhtmetes tekib hõõrdumise tagajärjel torustiku sisepinnal staatiline elektrilaeng, välispinnal aga vastandmärgiga laeng. Pinge võib ulatuda tuhandetesse voltidesse ja lõpptulemuseks võib olla sädelahendus, mis tekitab plahvatuse või tulekahju. Staatiliste laengute eemaldamiseks torujuhtmed maandatakse. Naftasaaduste aurud on sissehingamisel mürgised, kui aurude kontsentratsioon õhus ületab bensiini puhul 0,2...0,3 %, ligroiini korral 0,3 %, vääveloksiidi puhul 0,02 %. Tankeritega veetakse ka erinevaid piiritusesorte etüül-, butüül-, isobutüül-, hüdrolüüs- ja sünteetilist piiritust. Piiritustel on samad omadused mis põlevvedelikel. Võrreldes põlevvedelikega auruvad piiritused intensiivsemalt ja nende toksiline mõju on sissehingamisel tugevam kui põlevvedelike aurudel. Maksimaalne lubatav etüülpiirituse aurude kontsentratsioon kaitsevahenditeta töötamisel on 1 mg/l. VIII peatükk 8
vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Krakkimine jaguneb veel termiliseks ja katalüütiliseks krakkimiseks. Katalüütilise krakkimise teel saadakse põhiliselt bensiine. Termilise krakkimise korral kuumutatakse masuuti temperatuuril 490°C ning rõhul 2 M P a . Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks. Katalüütilise krakkimise korral kuumutatakse gasooli, ligroiini, ja petrooleumi 510...540°C juures rõhul 0,3 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Sellise menetluse käigus toimub süsivesinike molekulide lõhustumine ning alkaanide ja tsüklaanide muundumine areenideks. Katalüütiline reformimine Destilleerimisel või termilisel krakkimisel saadud bensiine kuumutatakse temperatuuril üle 500°C juures rõhul 5...7 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Molekulide struktuur muutub. Bensiinis tõuseb oluliselt areenide hulk
vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Krakkimine jaguneb veel termiliseks ja katalüütiliseks krakkimiseks. Katalüütilise krakkimise teel saadakse põhiliselt bensiine. Termilise krakkimise korral kuumutatakse masuuti temperatuuril 490°C ning rõhul 2 M P a . Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks. Katalüütilise krakkimise korral kuumutatakse gasooli, ligroiini, ja petrooleumi 510...540°C juures rõhul 0,3 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Sellise menetluse käigus toimub süsivesinike molekulide lõhustumine ning alkaanide ja tsüklaanide muundumine areenideks. Katalüütiline reformimine Destilleerimisel või termilisel krakkimisel saadud bensiine kuumutatakse temperatuuril üle 500°C juures rõhul 5...7 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Molekulide struktuur muutub. Bensiinis tõuseb oluliselt areenide hulk
annaabi.ee 
