pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid Saksamaa pindalal asetseb neist vaid väike osa. Kliima Saksamaa asub parasvöötmelises kliimas ning seega on seal mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt,500mm. Loodusvarad Loodusavardest leidub Saksamaal rauamaaki, kivisüsi, potasit, puitu, ligniiti, uraan, vaske, maagaasi, soola, nikklit. Jõed Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau.Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Riigi arengutaseme iseloomustus 1.Iseloomusta riigi arengutaset,kautades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Saksamaal on SKT ühe inimese kohta on 31900 USD ja üldine SKT on 2498 miljardit USA dollarit
pindalast on kaetud sellega, kuna paljudes kohtades ei ole maa vilelus võimalik ilma niisutamiseta. Lõuna pool Maritsa jõe orus kasvatatakse ekspordiks tubakat, vähesel määral maisi ja viinamarju. Bulgaarias on tugevalt arenenud veinindus. Peale tubaka eksportimise eksporditakse ka veine. 5 Maavarasid leidub riigis päris palju. Energeetilstes maavaradest leidub pruunsütt ja ligniiti, väheses koguses ka naftat ja maagaasi neid leidub põhjas. Metallimaakidest on olemas plii-, tsingi-, vasemaake ja väikestes kogusets ka raua- ja mangaanimaaki. Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad, kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitosa(22800 ha.). Rahvastik ja Kultuur
Austraalias Hamersley mägedes ja Lõuna-Austraalias Iron Knobis), kivisütt (Ida-Austraalias, naftat ja maagaasi (Lääne- ja Lõuna-Austraalias ning Victoria osariigi rannikul). 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne-Austraaliast. Enamus Austraalia teadaolevast kivisöest kaevandatakse idapoolsetes osariikides, samal ajal kui pruunsütt kaevandatakse Victorias. Victorias on veel väga olulisteks leiukohtadeks ligniidi kaevandused. Ligniiti kasutatakse elektri genereerimiseks. Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu kontinendi. Austraalia suurim kullakaevanduspiirkond on Kalgoorlies Lääne-Austraalias, 350 miili Perth'ist eemal, kus kuld avastati 1979. aastal. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast. Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis. 97% rauamaagist kaevandatakse Pilbra piirkonnas Lääne-Austraalias
Loomastik. 5 Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde, sh flamingot, roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik. Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln)
· (Chuck Norrise uue filmi ,,Palgasõdurid 2" võtetel sündis uus naljakas fakt tema kohta. Maandudes Sofia lennujaamas vormisid meeskonna liikmed uue nalja: ,,Chuck Norris ei külasta Bulgaariat, Bulgaaria külastab Chuck Norrist.) Kokkuvõte Bulgaaria on väga mägine maa. Madalikud on haritud põldudeks, kus kasvatatakse viinamarju ja tubakat. Viinamarjades tehakse veine. Bulgaarias leidub maavaradest pruunsütt ja ligniiti. Bulgaarias on suhteliselt soe aastaringselt ja sademeid on umebes 700mm aastas. Praegusel hetkel on rahvaarv 7,2 miljonit, aga see kahaneb iga aastaga. Põnevaimad faktid riigi kohta lisati töö lõppu. Kasutatud allikad http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Bulgaria-FORESTRY.html http://www.factrover.com/geography/Bulgaria_geography.html http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/magazine/mag36_et.pdf http://en.wikipedia
lõunarannikul lähistroopiline mussoonkliima. Talvel pilvitu, kuiv ja külm, suvel aga soe ja vihmane. Talvel pehmendab idaranniku kliimat soe Ida-Kuriili hoovus. Sajab u. 1200 mm/aastas, sellest 75% suvel, keskmine temp. u. 14,5oC. Sügisel on taifuune. Jõed on lühikesed ja vaid suvel veerohked. Riisipõldude veestamiseks on neile rajatud palju tamme ja paise. Tasandikud ja orud on põllustatud. 64% territooriumist katavad metsad ja põõsastikud. Maavaradest leidub kivisütt ja ligniiti (varu 17 miljardit tonni), raua-, plii-, tsingi-, vase- ja molübdeenimaaki, kulda, hõbedat, grafiiti, talki, fluoriiti jalubjakivi. Põhilised majandusjõud on finantstööstusgrupid: Samsung Group, Hyundai Group, Daewoo Group ja LG Group. 1996.a. võeti OECD liikmeks. SKT 1 el. kohta 21 900 USD. Elektrienergiast saadakse 63,4% soojuselektrijaamades, 35,8% tuumajaamades ja 0,8% hüdroelektrijaamades. Terasetoodangult (2002.a. 45 mln t) maailmas 8. kohal. Imporditakse
annaabi.ee 
