29. detsembril kirjutas Läti valitus Winnigiga alla leppe, mille kohaselt said Läti kodakondsuse ja kõik õigused (muuhulgas ka õiguse maad saada) kõik Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Samal ajal liikusid Nõukoduge väed Läti territooriumil kiiresti edasi. Jaanuaris 1919 langesid Nõukogude vägede kätte Riia ja Jelgava. Läti ajutine valitsus eesotsas peaminister Karlis Ulmanisega oli sunnitud siirduma Liepajasse. Compiegne'I vaherahu, millega lõppes Esimene maailmasõda üheks tingimuseks Saksamaale oli Baltikumi kaitsmine seni, kuni kohalikud rahvad organiseeruvad. Seda ning Läti ajutise valitsusega sõlmitud leppeid kasutades alustas Saksa väejuhatus tegutsemist ning tugevdas Raudbrigaadi. Veebruaris 1919 saabus Liepjasse kindral krahv Rüdiger vond der Goltz, kes varem oli Saksa vägesid juhtinud Soomes. Temast sai kõikide Kuramaal asunud vägede,
mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti kui ka Liivimaal. Saaret okupeerimine 18. aprillil 1915 maabusid Ruhnul Saksa mereväelased ning venelased aeti minema. 1917. aasta septembris otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared (Vt. Lisa 7). 29. septembril 1917 algas sakslaste dessandiga Tagalahes. Operatsiooni koodnimetuseks sai Albion. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse (Liepajasse) umbes 25 000 meest, 5 000 hobust, 1 400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirizaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon, mis välistas eestlaste igasuguse poliitilise tegevuse 18
mis kaotas 6. detsembri öösel Hiiumaa lähistel miinil kergeristleja ,,Cassandra'' ja seetõttu tagasi pöördus. Ning tolleaegse pea- ja sõjaministri Konstantin Pärsi soovil sõitis Laidoner 8. detsembri hilisõhtul aurikul ..Lood'' Tallinnast välja kadunud inglasi otsima. Ta sõitis esialgu Osmussaarele, kus eesti lootsid sammuti lubatud inglasi ootasid. Siit jätkas ta koos lootsidega teekonda jäälöhkujal ,,Reval'', jõudis 11. detsembril Liepajasse ning leidiski siit otsitavad eest. Samal õhtul sõideti Liepajast välja ja jõuti 12. detsembri pealelõunal Tallinna. Kaks päeva hiljem 14. detsembril määrati ta Operatiivstaabi ülemaks, 23. detsembrist aga sõjavägede ülemjuhatajaks. Polkovnik J. Laidoner viis Eesti sõjaväe 1919.aasta alul vastupealetungile ja ülendati peale Narva tagasivallutamist 20. jaanuaril kindralmajoriks. Pärast Vabadussõja lõppu ülendati ta 21. märtsil 1920 esimene eesti vabariigi
Lõppes I maailmasõda. Lätis kehtis endiselt Saksa okupatsioon. 17.11.1918 - Riias loodi rahvanõukogu ehk Tautas padome, mis kuulutas 18.11.1918 välja Läti Vabariigi. Presidendiks Cakste ja peaministriks Karlis Ulmanis. Hakati looma ka Läti Vabariigi armeed. Detsember 1918 - Lätis moodustati Nõukogude ajutine valitsus, mille juhiks sai Peteris Stucks (samalaadne tegelane Viktor Kingissepaga). Lätis algas selle sündmusega vabadussõda. Ulmanise valitsus põgenes Liepajasse. 23 Jaanuar 1919 - Stucka jõudis Riiga punaarmeega. Neil jäi vallutamata ainult Kuramaa, kus koondasid oma jõude balti-sakslased. Aprill 1919 - balti-sakslased kukutasid Ulmanise valitsuse. Viimane põgenes parasjagu Läti vetes sõitvale Suurbritannia laevale ja palus Eestlastelt abi. Balti-sakslased panid Läti Vabariigi juhiks saksameelse Niedra. Samal ajal olid Lõuna-Eestis mõned Läti väeosad, kes toetasid Ulmanist.
Enamlased ja sotsdemid tegid koostööd ning esseerida osa jäi üsna väikeseks. Augustis-septembris hakkas tugevnema välisoht, Eestit ähvardas endiselt Sa okupeerimine. 19.08. Sa väed pealetungile Väina jõel. 22.08 loovutas Ve Riia Sa-le. Eestlaste jaoks tähendas see suurt ohtu. Ve väejuhatus saatis läti aladele reservväeosi. Oli selge, et Ve vägede vastupanuvõimele tulevikus ei või enam loota. Sa kavandasid pealetungi Lääne-Eesti saartele. Selleks koondati Liepajasse väga suured sõjajõud, lahingulaevad, ristlejad, transpordilaevad jne kokku ca 300 mitmesugust alust. Sa valmistasid küll peavalu miinitõkked ja rannakaitsepatareid, mis olid saarte rannikule paigutatud. Kardeti ka Ve laevastiku põhijõudusid, kellest tegeikult polnud mingit vastast. Saaremaale kavatseti maandada ekspeditisoonikorpus sh jalgratturite brigaad. 28.09 sõitsid Sa laevad merele. Ve väed ei osutanud nimetamisväärset vastupanu, vaid mõned laevad sattusid miinidele
reservväeosi. Oli selge, et Vene vägede vastupanuvõimele tulevikus ei või enam loota. operatsioon Albion, Saksa okupatsiooniohu suurenemine, militariseerituse kasv. Operatsiooni nimi oli Albion, mis pidi näitama Venelastele koha kätte ning tõestama et nad on nõrgad- selles vallutati Baltikum Saksamaa kavandasid pealetungi Lääne-Eesti saartele. Küsimus oli Peeter Suure merekindluses, mis pidi takistama ligipääsu Läänemerele ehk Peterburile. Selleks koondati Liepajasse väga suured sõjajõud, lahingulaevad, ristlejad, transpordilaevad jne. Saksa edasitung arenes kiiresti. Suuremad lahingud vallandusid ainult merel. Kõik varandusid hakati välja vedama, mis ei jõutud võtta, pandi põlema. Rüüstati. Ajutine Valitsus ei saanud aidata. Kastutati ära Eesti Rahvusväeosad. Saadi kord majja Haapsalus ja Läänemaal. Korraldati erandkorraline sundrekvisitsioon Ajutise Valitsuse poolt, mis pidi puhastama terve eesti toiduainetest
annaabi.ee 
