VILJANDI KESKLINNA KOOL Ees-ja perekonnanimi 8.KLASS LOOVTÖÖ RELJEEFNE MAAL JUHENDAJA:.............................. VILJANDI 2013 2 Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TÖÖKÄIK......................................................................................................................4 1.1.Kergematest töödest raskemateni............................................................................... 4 2.LÜHIKIRJELDUS PILTIDES...................................................................................... 4 2.1.Lilled...........................................................................................................................4 2...
Probleem Kareda veega ei saa pesta hästi pesu. Töövahendid: 2 täidetud katseklaasi, pipett, nõudepesuvahend, korgid. Töökäik: Lisa mõlemasse katseklaasi 4 tilka pesuvahendit. Sulge katseklaas korgiga. Loksuta tugevasti. Kirjuta, mis toimus. Kummas katseklaasis oli kare ja kummas pehme vesi? Proovi nähtut põhjendada. Miks karda veega ei saa hästi pesu pesta? Põhjendus küsimusele Karedas vees on katioonid, mis seonduvad seebi moleku-lidega ja sadenevad- seep ei hakka korralikult vahutama. http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx? qu=bathing#ai:MC900391052| Meil on mitmeid erinevaid pesemisvahendeid (seep, sampoon, nõudepesuvahend jne). Pesuvahendi molekulil ehitus on alati ühesugune. Hüdrofoobne rühm ("saba"), Hüdrofiilne rühm ("pea"). siin on palju süsinikke. Hüdrofiilne mustus- pestav veega Hüdrofoobne mustus- pesemiseks on vaja pesuvahendeid
lapsi Alaniga mängim a. Alan läks kooli koos Joe Carmichaeliga, Freddie Hawkiga ja Maggie Mulliganiga. Kooliõpetajad olid härra Tucker ja preili Pringle. Härra Tuckerile meeldis hirm u t a m i n e ja pahategijatele vastu n äppe and mine. Preile Pringel ei olnud selline, talle meeldis korrat a vanu õppetük ke uues ti ja uues ti. Vahetu n dide ajal m ängisid poisid klaas k u u lidega ja vaheta sid sigaretikaa r te. Alanil tekkis Steve McIntyre' iga s õnavahet u s , mis mu u t u s edasi tüliks. Järgmisel päeval toimu s nende vahel võitlus. Võitlusi peeti alati peale tunde, kuigi osad t üdr u k u d tahtsid ära kaevata, ei jätku n u d neil selleks julgust, ja jäid tahapla a nile poisse vaata m a. Poisid jagunesid pooleks, kes oli Alani poolt ja kes Steve poolt
8. Temperatuuri kõrgenemine lõhub hüdrofoobseid vastasmõjusid ja vesiniksidemeid; keskkonna happelisemaks ja aluselisemaks muutumine lõhub ioonseid sidemeid ja ka vesiniksidemeid; re- dutseerivate ainete lisamine lõhub kovalentset S--S-sidet. 9. Villavalk on pigem nõrgalt aluseline ning sisaldab vähe asendamatuid aminohappeid. Nailon ei sisalda asendusrühmi (vt lk 66), mis võiksid moodustada vesiniksidemeid vee moleku- lidega; villas on neid aga hulgaliselt (võrdle ül 6 lk 87). 10. Ensüümi põhiline koostisosa on valk, mis igal juhul lammutatakse seedimise käigus. Küll aga on enamikus ensüümides valguga seotud mingi koensüüm. Koensüümid jäävad enamasti alles ning võivad minna uuesti ensüümi koostisesse. Enamus vitamiine on tegelikult koensüümid või ained, mis organismis muudetakse koensüümiks. 11
piiranguid (TLS § 46 lõige 4). Samadel põhjustel on täiendava ületunnitöö tegemist õigus keelata või seda piirata tööinspektoril. Töötaja kaitse, aga ka järelevalve võimaldamise eesmärgil on tööandja kohustatud pidama eraldi arvestust täiendavat ületunnitööd tegevate töötajate üle (TLS § 46 lõige 5). Lisaks tööinspektorile on tööaja piirangute järgimist tuvastada võimaldavate materja- lidega tutvumise õigus töötajate esindajal, näiteks töötajate usaldusisikul ja ametiühingu 97 3. ptk T öötaja ja tööandja kohustused § 47 usaldusisikul. Arvestuse tegemata jätmisel on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tege- misele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 123). 6
524 19 Roheline logistika Happeline vihm Happeline vihm on põhjustatud vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide emissioonist atmosfääri. Happeline vihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude kemikaa- lidega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happelised vihmad avaldavad eri moel kahjulikku mõju taimestikule ja loomastikule. Happevihmade põhjustajaks on peamiselt meretransport, kuna kasutatavate laevakütuste väävlisisaldus on suur (kuni 1,0%). Maantee- ja raudteetranspordi osa happevihmade tekkes on
annaabi.ee 
