LIDARid kasutavad mõõtmiseks peamiselt spektri nähtavat ja infrapunast piirkonda. Taimestiku uurimisel kasutatakse enamasti infrapuna kiirguse lähedast lainepikkust. Lihtsamad laserskannerid suudavad eristada kahte peegeldust, näitena metsas oleks esimeseks lugemiks võrastiku peegeldus ja teine lugem tuleks maapinnalt (või tekkida ka võrastikust). Kuid on olemas ka skannereid, mis suudavad registreerida kokku 255 peegeldust (Heritage ja Large 2009). LIDARi andmete eelistena on Hodgetts (2009) välja toonud selle tehnoloogia suure andmekogumise kiiruse, andmestiku laiaulatusliku kasutamisvõimaluse, tema täpsuse, võiamaluse hilisemaks andmete uurimiseks ja analüüsiks jm. Puudusena on välja toodud selle meetodi kulukus, peamiselt just esmane investeering, mis on hinnanguliselt kokku umbes 121 000 eurot. Selle kulutuse moodustab ainult skanneri ostukulu, mis eeldab juba lennuki või helikoptri kasutamisvõimalust.
antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni. B RA;B A RB;A Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine: I veerand: T=1 II veerand: T=180o-2 III veerand: T=3-180o IV veerand: T=360o-4 Vt.pildid. 20. mõõtepalettiga pindala mõõtmine 21. parim aastaaeg kaugseireks ja piltide tegemiseks/lidari jaoks - vastus: kevad, kui lund pole ja puud pole lehtedes veel kõrgusarv - ??? geodeetiline kõrgus (punkti kõrgus ellipsoidi pinnast), a) absoluutne kõrgus (kõrgus geoidi pinnast), sellest tingitud pikkuste reduktsioon 22. joonis geoidi/ellipsoidi pinaga 23. lahtine käik
põhjal kujutise loomist. Varieerides seniitnurka ja uurides sõltuvust, saame rohkem teavet aluspinna omaduste kohta. Seda saab teha platvormi liikumisel uuritava piirkonna jälgimisel eri seniitnurkade alt, eri nurkade alt peegelduva kiirguse doppleri nihke erinevuse järgi ja ala skaneerimisel eri suundades saadetavate kiirgusimpulsside abil. Lidar on valguskiire tagasipeegeldumisel põhinev aktiivse kaugseire meetod, seega radari optiline analoog. Laseraltimeetria on lidari lihtsaim rakendus. Ülal paiknev laser saadab lühikesi valgusimpulsse alla, mis peegelduvad maapinnalt. Peegeldumise aja ja valguse kiiruse järgi saab leida pinna kauguse seireplatvormist. Seireplatvormi liikumisel registreerib lidar aluspinna profiili. Lidari suurim eelis radari ees on väga peen kiir, mis võimaldab väga suurt ruumilist täpsust aluspinnal [8]. 3.5. Andmete töötlus ja mudeliteks integreerimine
Elektromagnetkiirguse lainepikkuste skaala, mõõtmised spektris. Spektraalsed signatuurid. Lahutusvõime ehk resolutsioon. Ajaline lahtusvõime. Kosmilise kaugseire aparatuur (passiivsed skannersüsteemid, Aktiivsed süsteemid. Satelliidipilt kui teatud füüsikalise mõõtmise tulemus. Olulisemad skannersüsteemid (Landsat, SPOT, MODIS, IKONOS jne). Kaugseirepiltide analüüs. Kaugseire põhiülesanded. Kaugseire võimalikud rakendused maastikuökoloogias ja seires. Lidari rakendused. Droonid maastikuökoloogias. Süsiniku aineringe. Lämmastiku aineringe. Lämmastiku globaalne aineringe. Loodusteadustes tähistavad aineringed ehk biogeokeemiįised tsüklid elementide, keemiĮiste ühendite ning mitmesuguste ainevormide ļiikumisteid biosfääris ja geosfäärides (atmosfääņ hüdrosfäär ja litosfäär ehk maakoor), ühendades need terviklikuks süsteemiks. Iga selline tsükkeļ on korduv muutuste seeria, mis algab teatud punktist ja ka 1õpeb seal.
• Strateegia – tegevuste kogum, et küsimustele vastata või hüpoteesi testida • Töö kogutud infoga selgitab vastused küsimustele • Huvi (uute) andmete vastu on suur, nende usaldusväärsus sõltub sellest, kuidas on dokumenteeritud ja mil määral see on vajadusel kontrollitav • Kättesaadavus määrab sageli samuti, mida kasutatakse Kuidas muistist leida • Olemasolevate arhiivi-, pärimusteadete, toponüümide jne kontrollimine maastikul • Töö kaardimaterjaliga, Lidari andmetega • Muististe prognoosimine olemasolevate andmete põhjal • Nt rannajoone kõrguse järgi (kiviaeg, Saaremaa rauaaeg) • Teiste teadaolevate muististe paiknemise põhjal • Järgneb potentsiaalsete paikade / piirkondade kontrollimine kohapeal Kuidas muistist uurida • Mis on uuringute eesmärk? • Eeltöö – arhiivid, kaardimaterjal, kirjandus, kohapealne vaatlus • Sobiv meetod – sõltub muistiseliigist, uurimis- küsimustest, eesmärgist, kasutada