klass 04.02.2007 Johann Strauss ja ,,Nahkhiir" Hiljaaegu käisin vaatamas J. Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese
Wagner ja Eesti: Wagneri selts, 18. mai 2001 W. gala (viibis ka ta pojapoeg Wolfgang), järgmine aastal 2007. Georges Bizet Ei ole kuulus reformija. Oluline siiski: teoste orkestratsioon, meloodia, oskas edasi anda draamat ja muusikalisi karaktereid. Stiiliperioodid: õnneliku lõpuga opéra comique'st realismi lävele, andis insp. Verismi heliloojatele. ,,Carmeni" sümfoonilisus avaldub saatuse teema kasutuses, see kasvab, areneb, kulmineerub teose lõpus. Pidev pinge kasv libretistid Henri Meilhac, Halevy). + hispaaniapärane koloriit(habanera, seguidilla). Ooperid: ,,Don Procopio", ,,Pärlipüüdjad", ,,Ivan Julm", ,,Perthi kaunitar", ,,Malbrough läheb sõtta". + 2 sümfooniat. Giuseppe Verdi Wagneri, Bizet ja Tsaikovski kõrval on ta 19. sajandi II poole üks suurimaid ooperiheliloojaid. Tänu temale sündis Itaalias esimene autorikaitse. Teosed: kokku loonud 26 ooperit (nt. ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos",
Tegelikult võis Straussi veenda seda operetti kirjutama Offenbach ise, aga siiski arvatakse nüüd, et see võis olla hoopis tema esimene naine, Henrietta Treffz, kes julgustas korduvalt Straussi kätt proovima teatriteoseid kirjutades. Kokkuvõttes kirjutas ta oma elu jooksul 16 operetti ja ühe ooperi, enamus neist olid ka väga edukad, ent praeguseks on nad kõik suuremalt jaolt unustusehõlma vajunud, kuna tema hilisemad libretistid polnud eriti andekad. Tema operetid, valsid, polkad ja marsid on tihti väga suurte Viini-stiili mõjutustega ning tänu tema suurele populaarsusele peavad paljud teda Austria rahvus- heliloojaks. Kui tema lavatöid esimest korda Viini teatris esitati, siis oli publiku menu alati suur ning peale paljusid numbreid nõudis publik lärmakalt ikka veel lisapalu. 1 Jacques Offenbach'i pilti vaata Lisa 1 2 Ernest Newman, Louis Biacolli's, toim. The Opera Reader(New York: McGraw-Hill) 3
1650.a meeletu kultus Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid. Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust. Etendus tüüpiline (drafaretne). Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest. Opera seria- tõsine ooper Opera buffa- koomiline ooper Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Süseed allusid rangelt reeglitele. Libreto-ooperi tekstiline alus. Libretistid: Pietro Metastasio- 57 ooperilibretot Alessandro Scarlatti-kõige domineerivam helilooja 114 ooperit Barokiajastu instrumentaalmuusika Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. Cremonas kujuneb välja klassikalise viiuli kujundus. Antonio Stradivari ja Andrea Guarnieriga suutis võistelda Matthias Kotz. 1 helilooja, kes avastas viiuli oli Monteverdi. 1700. sajandi alguses kirjutatakse viiulile juba muusikat. 1700
Opera seria kujunemine on tihedalt seotud Napoli koolkonna kujunemisega. Tähtsad keskpunktid opera seria arengus olid Napoli, aga ka Rooma. Opera seria't ei peetud tollal mitte ainult muusikaliseks vormiks, vaid ka kirjanduslikuks. Väga tähtsat rolli ooperi juures mängis järelikult libreto. Opera seria libretode eeskujuks sai prantsuse klassitsistlik tragöödia. Sellele suunale pani aluse 1690. aastatel Roomas tegutsenud Arkaadia Akadeemia (kõrgseltskond, õpetlased, kirjanikud, libretistid), juhtkujuks kirjanik ja libretist Apostolo Zeno. Prantsuse klassitsistlikust tragöödiast võeti: kolme ühtsuse (aeg, koht, tegevus) reegel; tõsised ja koomilised tegelased ei tohi esineda koos ühes ja samas teoses (koomilised tegelased "rändasid" intermezzo'desse, mida esitati opera seria vaheaegadel, intermezzo'd said üheks tekkeallikaks opera buffale 1730. aastatel); seisusliku segaduse vastu (jumalad, kuningad, ammed, teenrid jne.); tegelaskond kõrgest seisusest;
selt ka Itaalia territooriumi. Olgugi et jäämine Sant' Agatasse muutus ohtlikuks, ei lasknud Verdi ennast segada. Ta töötas keset tulekahjusid ja rahutusi innukalt edasi ning kirjutas "Don Carlose" riigi ja kiriku vahelise terava võitluse perioodil. Perioodil, mil Roomas endiselt võimutseva paavsti türanniast kõigiti vabaneda püüti. Töötanud Schilleri teose ooperilava jaoks põhjalikult ümber, lõid libretistid imposantsete massistseenide, balleti ja viie vaatusega "suure ooperi", mille kohmakad mastaabid ja kunstlik ülesehitus Verdi mõttelendu parasjagu ahendasid. Ka Schilleri süzee kaotas ideelisest sügavusest ja täiusest väga palju. Vabaduse ja humaansuse kirgliku eestseisja Rodrigo Posa kuju on libretos vaesem, tegelaste hulgast puuduvad Carlose tähtsaim poliitiline vaenlane hertsog Alba ja jesuiit Domingo
annaabi.ee 
